Lepatriinu, Tripaleenu, Mina olen Täpileenu.

Rudolph with your nose so bright, won't you guide my sleigh tonight?

2011-12-22T12:00:00.006+02:00

Oooh-key. Kahetsusväärne, et viimane postitus oli mtu kuud tagasi. Kuid pole hullu midagi, sest keegi pole otseselt kurtma selle üle tulnud. Praegu istun salongis, tööd pole ega tule, lihtsalt ootan mil aeg täis tiksub. Tahaks muska juures juba olla, saaks midagi kasulikku teha. Tegelt on hää igal õhtul musi kaisus magada. Kuid siiski-siiski igatsen Tartu kodu ka veidi, aga samas saan seal elada kevadel veel veidi aega. Oleks tarvis saada kusagilt jõulutunnet, sest seda mul lihtsalt EI OLE. iga aasta on mul juba oktoobrikuus jõuluvaimustus sees ja süda heldib igat helklevat tulukest nähes ning siis pean sisendama endale, et oioi, mitu kuud veel aega. Jõulud juba ülehomme ja ma ei tea sellest mitte midagi. Kodurahva kingidki veel poolikud ja pakkimata, aga sinna ma ei jõua ka enam, sest need jõulud olen muska juures. Võib-olla kahandab sellist armsat nostalgilist jõulumeeleolu seegi et kingid on juba ette teada - tavalised lihtsad materiaalsed asjad, mida parasjagu vaja aga mille muretsemiseks iseendal pole piisavalt ressursse. Seega tean lihtsalt mis saan ja ei tule sellist WoWza! efekti. Kuid siiski tuleb olla rõõmsameelne - toas on metsast toodud kuusk, laud on jõulutoidust lookas ja oma inimesed on koos. Häid pühi!

Too much of anything can make you sick. I've got nothing yet I'm sick of it.

2011-08-31T22:21:00.004+03:00

We pretend to be strong because we are weak.

2011-08-23T22:15:00.002+03:00

Ja siin ma nüüd olen. Oskamata midagi öelda, tahtmata midagi teha, suutmata midagi mõelda. Oskan lihtsalt olla. See on üks mu tugevamaid külgi. Kui juhtuvad kurvad asjad, siis tuleb endale hulgaliselt tegevust leida, et mitte mõelda kõigele halvale. 67 ööd musiga ja suvi ongi selleks korraks läbi. Aeg kaob, aga armastus ja mälestused jäävad. Niisiis esimene öö üksinda.

Unede linn kuhu peitusid Sa, Sind jätan üksinda ja nii kaitseta.

2011-07-20T16:04:00.003+03:00

Järjekordne killer horror movie last night. Unenägudemaa on üks reeturlik sõber ja ajab poole kümnest hommikul üles (mis on oioi kui vara sellise unise suve jaoks.) Mitte kui miskit ei oska teha ja masendus vägisi kipub ligi. Tuult ei ole, päikest ei ole(ooot, vaikselt siiski piilub!) nii et mere ääres poleks ka miskit teha. Ilusad ilmad peaksid justkui head tuju tekitama, mina olen sel puhul väga erandlik juhtum. Paha on olla, väsimus on niiiiiii suur ja musu tuleb ka alles tüki aja pärast, kohe ei jõua kuidagi ära oodata :( aaa muidu avastasin vana hääd klassikat, mis on kui magustoit hingele.

I’m a wind-up toy in an up down world

Iga algus on raske.

2011-06-30T17:03:00.003+03:00

Muutustega harjume 28 päeva jooksul. Nii kaua on vaja vastu pidada, siis läheb edasi kergemaks? Ei tea kes tark selle peale tuli, aga vaevalt asi kergemaks läheb. Asi siis selles, et peegelpilt ajab südame pahaks ja viimane aeg on midagi ette võtta. Katsun hoiduda maitsvast pahnast ja süüa tervislikult ning üliväikestes kogustes (kõrvaltvaataja jaoks ei pruugigi väike kogus olla, a ma harjund metsikult sööma.) Igatahes rõverõverõve on see vaatepilt ja kujutage vaid ette kui raske on trepist üles minna. Annan blogile väikse puhkuse ja naasen kunagi kui on tuju. Senikaua nautige suve ja merd! Mmmmmmmm....

MA ARMASTAN MERD!

oleks võind see värv selline punane ollagi nagu pildile jääb aaaga ei ikka roosaroosaroosa.

People couldn't believe what I'd become.

2011-06-16T15:07:00.004+03:00

Noniiiiii, ohhh kooliajakene lõpuks ometi läbi saanud! Istun ühikatoas oma viimseid hetki, kõik asjad on kokku pakitud, ootan ema, ked peaks kohekohe varsti jõudma ja siis võibki siit vihmasajusest tartust suunduda päikselisse viljandisee. NO more tartu visits before 2 months, huhh nii hää. Täna värvisin pea ära. Tahtsin punast. Ei saanud punast :( tegin elumeni RR-iga, mis peaks nigu punane olema aaa nääd saa, kõik ei lähe alati plaanipäraselt. A olgu, tsaupakaaa, ootan siin rõõmuga edasi ( meel on nii rõõmus, a kodu ja musu igatsus nii suured + vässssss on ikka räme ju.)

I think I can make it now, the pain is gone.

2011-05-24T22:10:00.004+03:00

No istun siin ja mõtlen, et peaks varsti magama minema, väsimus on peal aga magada ka ei taha. Hõljurit pole täna, teisipäeva õhtul ikka veel, juhhei! Mul tuli täiesti suvakas tuhin peale, lappasin kõik riided ilusasti kokku ( nädal aega vedelesid nad Siiru eksvoodis) ja nüüd on kapi sisemus parem kui iialgi varem. Millegi igatsus tuli peale, seega tuunisin Siiru voodist omale elutoa, noh teate ju küll, kogu aeg ühes ja samas voodis istumine tüütab ikka ära küll, nüüd vaatan tuba teise nurga alt. Vahelduse mõttes on see hea. Koolis ei lähe, kohe üldse mitte kuidagi ei lähe. Absoluutselt. Ei viitsi. Juuksur my ass, pole tahet, pole viitsimist, pole ka isu. Mõtlesin täna pikalt ja laialt, et mis asi see on, mis mind tegelikult ka huvitaks ja mida ma isuga õppida/teha tahaks. Mõtlesin, et küll oleks põnev autotehnikuks õppida praegu, aga kui see reaalsus oleks, siis oleks ka räme kopp ees. Raske, raske elu. Olen tark ja ütlen, et vaid enda vigadest saab õppida ja kõik tuleb läbi proovida, et teada saada, mis pakub huvi ja mis mitte. Lähen tikin oma notsu pilti edasi (isegi sellega feilin! whole picture on valetpidi, seega on külgedel ruumipuudus ja pilt ei tule enam selline, nagu ta pidi tulema)

Ja jei, nett läheb ja tuleb oma suva järgi, savi mul siis noh. Teen oma vastvalminud elutoa showoffi ka veits, tahtsin sonksust ka pilti teha (värvisin oma rõveda väljakasvu ära ja musta osa blondeerisin, tulemuseks mingine hallikas v mis iganes asi), aga digikas otsustas mulle vastu hakata ja ajab mingit jama. card locked my ass.

I try to be your light in love and pray that is enough for now.

2011-05-18T22:22:00.002+03:00

Kell on juba järsku nii palju saand, lihtsalt oled ja ei märkagi kuhu ta läheb, liigub õnneks ainult õnnelike hetkede poole :) Tänane salongipäev möödas, kohe rahulikum olla. Igapäev ausõna ei viitsiks seal olla, liiga noh ma ei teagi mis sõnaga seda iseloomustada, seega liigun edasi.

Ema ütles, et mis mul viga siin elada, mul siin sõbrad vms. Ütlesin siis, et Siirul on suvevaheaeg. Vastuseks sain, et tekivad uued sõbrad. Üheksa kuuga pole tekkind, viimase nelja nädalaga tekivad nad indeed. Noh lõikasin siin omal kulme veits, üks läks persse, tuli auk sisse, pole hullu, sest sookolli vahitakse nagunii üldiselt, kulme ei pane keegi tähele. Lemmiksari sai teisipäeval otsa, greyd jätsin homseks ka ikka tsipa - 1 osa on midagigi. Musa kuulata ei saa, sest nii kui play nuppu jõuan vajutada, hüppab jobu tuppa, kui kinni panen, lähen minema, mingu siis igaveseks (4 nädalat ja 2 päeva veel!) Axess üldiselt lubab mul netis olla ja seda crapi siia kirja panna, kooli nett on liiga kaugel, tekib juba räme küür niimoodi selga. varbaküüned lakkisin ära, kuivavad siin veitsss, siis lähen tudule, a okkei siis, homme algab jälle kaunis kaunis päev ja täna seda unes juba näed.

I never cared for what they do.

2011-05-17T18:42:00.002+03:00

Registreerisin just musu ja topelt ennast sefiiriloosi. Õudselt tahaks ju saada reisule, aga ok, ei me ette tea, mis elu meil tuua võib.

Mul on mingi kuramuse jõhker peavalu. Täna tehti koolis keemilist lokki ja see rõve hais levis no ütleme ausalt, et IGALE poole ju. See on täpselt selline peavalu, varemgi olnud. Valuvaigistid on juba ammu otsakorral ja nüüd on esimest korda selline hetk, et pole nende juurdesoetamiseks raha, st et üldse pole raha, omg. Üldiselt peaksin nädala lõpuni edukalt hakkama saama niiviisi, arvestasin sellega, et olen see nädal rott aga no ausalt öeldes ei meeldi see roti staatus. Mingine suurpuhastus toimub ühikas ja noo 16 mintsa oli see peal olnd, siis essa toa omad olid juba kõik ära koristand ja kõik läigiiiib ja ei julge kusagil ei istuda ega astuda. Kahekesi toimetasid seal, teistele midagi ei mainind ja noo sry, pärast mölisema hakkavad, pole väga minu mure. Prügi on vaja oma toast välja viia (köögiprügikastist ei taha keegi midagi teada, see oli ÕUDUKAAAS, ei liialda kusjuures üldse), aga ainus vastuolu seisneb selles, et pole ühtki prügikotti.

Tra noh, vahin seda hõljuri "saunalina", mul on pea jaoks samasuur. elame ikka kokkuhoidlikult ja roheliselt, eksjuu mhm. Mul hakkab ära kammima ja täiegaaa. Tegelt avastasin praegu et, mu pea võib millestki muust ka valutada. Salveiekstrakt vallutab maailma. Hais on nii sügaval ninas, et võibolla kõrvetab juba mu koljuluudki. Ei ükski lõhnaõli ega pesuvahend suuda seda haisu tappa. Okei, ega paljud ei tea ju kui rõve see tegelt on, ma siis teen selle asja vähe lihtsamaks:

On imeilus päikesepaisteline päev, õues on ca 30 kraadi sooja. Toas on 99 aastane naine. Ta määrib omale kaenla alla oma läbi aegade lemmik lõhnaõli, teda ei häiri, et see ei käi sinna, sest ta on niimoodi harjunud ja enam väga kipitama ka ei hakka. Lisaks ta higistab nagu siga. Last but not least, tal on väike probleem - põis ei pea enam nii nagu vanasti, ühesõnaga üks paras ports kollast vihma on ka püksis. Ärge unustage, et väljas on palju kraade ja päike kütab, toas on ilgelt palav. Nüüd tõmmake kopsud õhku täis.

Ma ei oska ettegi kujutada kus siukest paska üldse müüakse ja miks seda on vaja osta ?!?

Smile like you mean it and let yourself let go

2011-05-17T15:42:00.003+03:00

Mul on juba koduigatsus peal, vahet pole kas see on Sürgaverekodu või Musikodu, oluline on see, et täna on alles teisipäev ja minul on koduigatsus. Asi võib olla selles, et ma polea harjunud enam siin Tartus pühapäevast reedeni olema. Tartu pole minu kodu, see on lihtsalt üks võõras koht, milles olen sunnitud oma aega veetma. Samas on koledad ilmad ja seega ei pea ka päevitamisest unistama, nii et võib lihtsalt olla koolis ja teha mida kästakse. Kardan veidi homset päeva ka, sest mine tea mis tuleb, aga midagi hullu ka tulla ei saa, sest mul tohhuijaa asju tegemata ja ehk saab niisama lösutada (mis ei ole sugugi hea variant, sest aeg ei liigu niiviisi edasi!) Samas äkki ei saa ka lihtsalt passida, sest kellelgi ei ole tervisetõendit viidud, sest oh üllatust, õpetajal tuli meelde seda alles täna mainida, no ikka nii, et homseks on tarvis.

Ühikas oli poolteist päeva sesmõttes hea olla, et olin üksi ja teada-tuntud tõde - oma tuba, oma luba. Nüüd ei ole enam ainult oma luba, sest vetsu-köögi-minutoa hõivaja on omalt uhhuumaalt tagasi, lucky me. Kahjuks pean ma ainsana seda kannatama, sest mõnel kapsapirukal on vaheaeg mõnusalt vara peale hakkand.

Nüüd on siis ainult kõrvaklapid, arvuti ja sihvkakauss minu söbrad, kelle seltsis veedan aega.

Ootan reedet paljupalju. Mitte seda "matka" osa. Pigem ikka seda osa kui bussisõit on läbi ja sihtkoht jalge all ja musu silmapiiril. Kõige parem tunne maailmas, garanteeritult.

ps. 4 nädalat ja 3 päeva veel.

Kõik, mis lahtine, see kaob.

2011-05-16T01:34:00.002+03:00

Ja nüüdsest ma ausõna pöördun oma blogi juurde tagasi, it's been a while. Täna pole mul aga miskit öelda, lähen magama, saan ehk targemaks ja ilusamaks.

Pealegi käsi suri täitsa ära hetkel.

I'll never take any pictures, 'cuz I know I'll just be right back.

2010-12-29T23:41:00.004+02:00

36,8 - wtf is THAAAAT?!? ma olen mingi täielik ebard, mul ei ole neverever palavikku. Aga olenemata palavikust, olen haige. Vaheajal. Õigemini vaheaja viimastel päevadel. Kohe-kohe aastavahetus, pole mitte sittagi ära teind, et võiks uue aasta rahulikult vastu võtta, hoolimata sellest on plaan end kasti juua. Aijaaaa rsk, mul on niii pask, et ütlen juba head aega, pea on vatti täis, ei oska midagi siia kirjutada ja kui nüüd aus olla,siis mul ei olegi midagi, millest kirjutada.

Sometimes I feel my heart will overflow.

2010-12-07T14:34:00.006+02:00

Golden leaves looked brown to me.

The world had less color without you

Shapes in the sky looked plain to my eye.

The world had less color without you

I know plenty of people with eyes closed

They don't see you like I do

Darling I do

Notes on the keys meant nothing to me.

The world didn't sing without you

Birds in the trees fell silent for me.

The world didn't sing without you.

Teisipäeva pärastlõuna. Nädala sees ilmselt kõige rahulikum aeg. Kõige tegevusetum ka. Tahaks teha midagi totaalselt pointlessi, nautida seda ja samal ajal teada, et muska on samas majas olemas. Ilmselgelt oli see nädalavhetuse special ja kogu aeg ei saa head elu nautida, või mis? Tegelikult oleks elu juba heahea kui Karlis oleks iga päev olemas. Praegu on ainult kurb meel ja kool ja emotsionaalsus ja arvuti.... ja lõng. Mida üldse teha oma pärast-kooli ajaga, seda ma ei tea. Kuulan muusikat, see annab nii palju mõtteaineid ja viib hetkeks ära kusagile mittereaalsusesse. See nädal ja järgmine nädal veel, siis hakkab vaheaeg. Kahe nädalane vaheaeg. Tahaksin sellega teha midagi "kasulikku". Panna maksma iga sekundi, et in the end oleks hingerahu või midagi selletaolist. Jõuludeks kingin teile kõigile armastust ja rahulolu. NOT, haha. Kinkide jaoks raha ei jätku, sry. Tuleb teha endale eluinvesteering ja osta tervisetõend, fuck it. Seega ärge midagi ootama jääge, pole veel endiselt miljonäriks saanud.

Elas kord üks tüdruk. Talle meeldis olla koos inimestega, kellest ta kõige enam hoolis, vabal ajal meeldis talle teha käsitööd, lisaks meeldis talle sõita, vahet pole millega, peaasi et sel mootor oli, kõik teadsid et talle meeldis elada kohas, kus oli vähemalt omaette tuba, alaealisena sai ta seda mõnikord nautida ka. Elu oli tal heal järjel, nuriseda ei saanud millegi üle. Katus oli pea kohal, raha toidu jaoks jätkus, keskkool lõpetatud, uues koolis oli koht olemas, inimene keda ta armastas eksisteeris ka kusagil, olgugi et üle saja kilomeetri eemal, ent nädalavahetused olid ju ikkagi olemas. Elu tallas mööda rutiini jälgi ja kõik näis justkui toimivat. Iga hommik, uue päeva algus tõi lootuse et just täna on hea päev olla õnnelik inimene. Tund aega üleval oldud, mõistis ta et täna ei ole tema päev. Ühel õhtul magama minnes tundis tüdruk enda sees valu ja mõistis et raske on hingata. Hommikul oli kellelgi teisel uue päeva algus, mitte aga sellel tüdrukul enam. Piisab vaid ühe niidikese katkemisest organismis ja ongi kõik. Ta elas oma elu ära, püüeldes selle poole, mida kõige enam tahtis, pidevalt silme eest sihti kaotades, libastudes ja jälle püsti tõustes. Ta kannatas ja ootas pingsalt aega, mil elu muutub ilusaks. Kuid kõik mida ta sai, oli vaid kannatus. Ilusat, püsivat aega ei tulnud. Olid vaid imehead nädalavahetused, kuid pühapäevast(esmaspäevast*) reedeni(neljapäevani*) oli üks pikk ja pidev piin. Seega peaks igaüks nüüd mõistma, et ei tasu elada tuleviku nimel, juba olevik tuleb endale sobivaks teha.

*olenevalt tunniplaanist.

See öösel suremise värk tundub mulle iga õhtuga aina reaalsem. Tekitab hirmu ja igal hommikul on kõik jälle ok. Aga teate mis ma nüüd teen? Postitan selle pointless stoori ära ja siis vaatan edasi mis mõttetust mul teha on...

... ja ootan nädalavahetust.

Tears from eyes worn cold and sad.

2010-11-24T20:32:00.003+02:00

Milleks on leiutatud reedene päev vabaks, kui neljapäeval on tunnid veerand kuueni ning viimane tund sisaldab ulmelist kontrolltööd ja viimane buss sihtkohta lahkub kella viiest? Milleks on üldse sellise pasaga vaja oma pead koormata? Milleks mul on juhiload, aga mitte auto? Milleks on leiutatud rong kui transpordivahend, aga sõiduplaan on täiesti arusaamatu ja rongijaama leidmine käib mulle üle jõu? Kõik need on mõttetud küsimuses, sest oleks elu ilus, oleks tuju hea. Oleks persel küüned, istuks laes.

It's such a freaky scene.

2010-11-23T17:36:00.004+02:00

Kui oled selline nagu enamus inimesi, peidad sa end põhjendamatu usu taha, et küll kõik saab jälle korda. Mitte mingisugust tuju ei ole, isegi lihtsalt olemistuju puudub. Iseenesest võiks magama minna ja hommikuni välja panna, aga kahjuks on see võimatu kui sind ootab käeulatuses mees, kes lausa nõuab, et talle tehtaks pealaele jaotusi. Jaotustest on nagu väga kopp ees. Ausõna on. Tänane päev tõi üldse mingisuguse põlastuse nende kahe pea vastu, sest seda päeva on olnud LIIIIIIGA palju. Hetkel kuulan Rick James - superfreak'i. Aitab olematul meeleolul natukenegi püsida. Aga üldiselt tuleb mingi kurbuselaine kohale suht ja kõige targem olekski minna magama ja mitte mdiagi teha. Iga päev mind lähemale nädalavahetusele. Nende nimel ma elangi... sest muidu mul ei ole elu. -.- nojanoo, kortereid vahtisin, OLEKS siis midagi, aga ei ole juuuu, türaküll.

Ning oii kuidas mulle meeldib, kui inimesed ei saa aru, et uksed käivad kinni or smth.

Nagu mu "piibel", st lemmikraamat ütleb :"Kes teab, millised fantastilised sündmused sind nurga taga ootavad? Maailm on lõppude lõpuks hämmastavaid avastusi täis, asju, mida sa veel ette kujutadagi ei oska." Tahaksin kommenteerida seda, et noo kurat küll, MIS fantastilised sündmused?!? kõva sündmus kah, et lund sajab ja öö tuleb ning tuleb ka hommik, millele järgneb kolm tundi rullikeeramist. Hämmastav, indeed.

See on Sinu elu - mida Sa kavatsed sellega peale hakata?

2010-11-15T23:18:00.003+02:00

Suurtel hingedel on tahe, nõrkadel on ainult soovid.

Suvel olin suuuuuuuuuuur hing. Nüüdseks on kätte jõudnud november. Ja mina olen nõrgim lüli.

Ma ei tea. Täiesti ajuvaba noh. Peaks niii niiiiiiiii palju asju tegema, igast tähtsad särgid-värgid vaja ära esitada kiirkorras a no guess what - EI VIITSI, ei taha ja ei paku üldse pinget ka nahhui. Mingi saaaks selle elukese pausi peale panna väheks või siis mõne uue kuskilt kasutatud asjade kauplusest osta. Sellise, millel oleks juba tugev põhi all, a no ei viitsi üldse vaeva nähagi, et midagi ilusaks ja heaks teha. Samas töö on vaikselt silme ees. Ainult miljon nädalat veel selleni. Ja ikka samasugune pask elu-olu ootab ees.

T*RA KAS KEEGI SAAAB KA KUNAGI ARU ET MA PÄRISELT TAHAN üksinda/talutavate inimestega koos ELADA.?

fck, lihtsalt ei seedi seda siin enam üldse.

jajajajaja, kõik on siiani ja edaspdi kaa hakkama saand ühikaeluga. MA saansaansaaaansaaansaaan KA.! seda korrutangi endale päevast-päeva, iga tund, iga minut. that's the only real reason, miks ma oma asjade ja iseendaga nä

dala sees absull toime ei tule.

ah, aitab kah, ega mu nutt&hala midagi paremaks ei muuda, aitab aint ehk mu viha veidikene selle nõmeda elukeskkonna vastu leevendada, aga need, kes seda lugema satuvad - nende jaoks on see just another boring postitus. Sitta kah, ega ma oma emotsioone ei oska nii hästi sõnadesse panna, et kellelegi see kohale jõuaks.

Goodbye. btw. I hate goodbyes. Just tryin' to deal with 'em.

Sunday came and went so quickly.

2010-11-01T15:53:00.003+02:00

Tereteretere. Ma näen välja nagu tõsine räbal. Kuigi täna polndki koolis väga hullu. Välja arvatud see, et tunnid veeeeeniiiiisiiiid. Nagu odav iirisekomm. Siiski oli lõbus ja sai tohhuijaa naerda. Okei, ma muud ei teinudki kui ainult naersin, sest meil oli siiruga niii fckng lõbus värvitöötluse tunni ajal fail.ee'd külastada. Oma järsu naerupurskega meelitasin oma koha juurde klassi ees seisnud õpetaja. Õnneks arvuti oli minu poolt ja ei munenudki 150 aastat, lasi selle lehe kohe sulgeda. Seega, selleks hetkeks kui kõrgem võim mu koha juures oli, oli mul juba puudumiste leht lahti ja no läbi naeru suutsin küsida vaid, et kas te mu puudumisi ei parandagi ära vä. Ma kujutan ette et suhteliselt taun paistsin välja ju. Aga noh, sesmõttes, et õps nzma pani mind essast tunnist puudujaks... aga mina lihtsalt ei kuulnud kui ta mu nime küsis. See selleks.

Ma peaksin prääga joonistama ja lokki keerama ja iseseisvaid töis valmis vorpima ja no natuke und ka paha mulle ei teeks... aaaaga ei, üleväsimusest hakkasin hoopis kuduma. A mis ma teha saan, rahustab mu närve väga hästi ja no mulle so

biv ajaviide on see, pole paha siis eks.

A no davaaiii, olge mõnusad ja ma siin naudin üksindust edasi(mmmmmmmm...) koos oma roosa lõngakeraga.

Don't feed me violins, just run with me through rows of speeding cars.

2010-10-26T23:11:00.003+03:00

Drink up, baby down

Mmm, are you in or are you out

Leave your things behind
'cause it's all going off without you
Excuse me, too busy you're writing your tragedy
These mishaps
You bubble wrap
When you've no idea what you're like
So let go, jump in
Oh well, whatcha waiting for
It's alright
'cause there's beauty in the breakdown
So let go, just get in
Oh, it's so amazing here
It's alright
'cause there's beauty in the breakdown.

Ahhh, mingi muusikatuju tuli peale. No okeeeii, pigem mingi laulusõnade. OMG. kell on 0.00 ja noooo allles hakkas kolmapäev. Vähemalt on koolis ainuke päev, kus saab terve päev hea tujuga ära veeta (jätame ära vahepealse ajude nusserdamise selle tõttu, et KUIDAS rullid korralikult pähe keerata ja seljavalu ning kokku saame ideaalse koolipäeva.)

...ja siis veel kolmapäeva õhtu tobedas ühiselamus ja neljapäevane nuss koolipäev ja veel nussim õhta ja siis tuleb alles reede, mida ka pool päeva tarvis ära kannatada. Ning alles siis..... ALLES siiis saaan musi näha. :S Mingi... ma mõtlesin et see aeg on palju lähemal. Mõned tunnikesed üle 24 tunni kui ma musiii nautida sain ja esimeste sekunditega tekkis juba igatsus, nüüd see tunne aina süveneb. Emotsioonid võtavad mu üle võimust.

Ma olen niiiiii kurb. :(

Random notes keep falling out your mouth.

Mid-sweet talk, newspaper word cut-outs.

Speak no feeling, no I dont believe you.

You don't care a bit.

I don’t want to ride this roller coaster, I think I want to get off.

2010-10-21T20:57:00.002+03:00

Aaaarrrghhhh. Ma ei viiiiiiiitsi. Plz mulle üks pailapsiini süst, kohe! Teen süüa. Praen kartuleid. Jälle. Kuidagi üksluine. Sama üksluine kui see, et tule ühikasse pärast kooli ja hakka kohe mõtlema:"Türatüratüra, homseks on mustmiljon asja vaja teha!" Protesteerin. Üksinda. Ja vaid iseendale. Aga ma protesteerin ja see on tähtis. Tegelt teen söögi valmis, söön ära ja tõmban oma venivillemist perse tooli küljest lahti. Ma ei tea enam mitte midagi. Kuidagi mõttetuks kisub ära. AAAAAAAAagaaa...

...I have a feeling, that tomorrow's night gonna be a good night.

NOT hahaha. Iseenesest kuni alksi on, senikaua on ka tore. Ilmselgelt. Kui see otsa saab ja pidu ka lõppeb, on lihstalt räme pask. Ja kaks kodutut blondiini ekslevad vihmapilvede all emakese Maa rüpes. Muidu, kella seitsmest hommikul läheb esimene buss, pole väga kaua passida, riiight? Ja arvutiga lõhun see nv vist suhted. Ta on liigne koorem

Või noh, kes see ikka välja läheb...koos arvutiga. Ahh, don't põe, annan sulle oma õõõeee.

Ma ei viitsi. Õppida. Ja ühikas olla. Oioiii mis uudisekene :) Ausõna. Aga pailapsiini süsti ei näi kellelgi olevat. :(

Don't wake up, won't wake up, can't wake up, no, don't wake me up.

2010-10-14T16:47:00.001+03:00

Heihoo, sain täna oma selle aasta esimese kahe. Jippijeeei. Ma totaalselt keeldun endal marki täis tegemast klassi ees, seega saan pigem selle kahe kätte ja teen tööd hästi ja lõppkokkuvõtte saan ikka pasa hinde. Aga mul on õigus tunda hirmu klassi ees vastamise eest. Luban endale täielikult selle hirmu. Täna sain natukene jälle targemaks. Olen kõige noorem enda klassis(pole vist eriline üllatus kellelegi) ja kõige vanema klassikaaslase lapsest olen ka isegi veel noorem. Täitsa haige tegelikult, et inimesed on nii vanad ja võivad seal klassi ees pohhuilt kõike teha ja julgevad. Mina olen tatt ja ei julge. Jaaa nooo küll ma kasvan välja. Tegelt ma lihtsalt loodan et ma kasvan välja. ;D

Mingi faking tuletõrjeõppus tehti täna ja oiioiii kui külm oli õues. Nina ja kõrvad kukkusid juba peaaegu küljest ära. Vihma tõttu tekkis märja kassipoja tunne ja lõppkokkuvõttes ei olnud see üldse tore ju. Vähemalt tegi see igavat tunniaega lühemaks. Ma joon teed ning mõtlen, mida kasulikku ma tegema peaksin hakkama. Üks võimalus on see, et läheks magama (on ikka räme kasulik tegevus, eriti juba sp et täna juba sisse magasin hommikul) Peaksin õppima, ano kurat ei viiitsi ju. Peaks iseseisvaid töid tegema. Nett on ju supperdjupper a hui ongi. Raamatut võiksin lugeda, aga ei viitsi sedagi. Rulle ka ei viitsi keerata. Isegi niiisama ei viitsi passida enam. Aga just seda viimast ma teengi. L

Tahaks et oleks käes homne pärastlõuna. Ja mina oleksin kodus. Koos musiga. Ja saaksin süüa-juua enam-vähem kõike, mida hing ihkab. So long I will just survive. Here, in fucking pasaplace.

Ma isegi ei viitsi enam vinguda kui pask on ühikas elada... sest ILMSELGELT keegi pole siiani aru sanud kui suur piin see minu jaoks on ja kui pole siiani mõistnud, ei mõista edasi ka. Ahhh, kannatad ära, mis see siis ei ole.... kõigest poolteist aastat. KÕIGEST

Ilma sügis- ja kevadvaheajata. :(

At every occasion I'll be ready for the funeral.

2010-10-03T22:25:00.004+03:00

Jälle ühikas. Seekord siis pühapäeval juba. Koguaeg on selline tunne, et olen ühikas või siis vähemalt peavad olema kotid kokku pakitud, et kohe saaks ühikasse minna. Üleüldiselt sellist asja nagu aja mahavõtmine ei kehti. Valvel! Just niimoodi ongi tunne. Oleks siis OMA korter supedjupper netiühendusega, kuhu saaks pärast jõhkralt väsitavat koolipäeva maanduda ja puhata, aga sellist asja ilmselgelt ei eksisteeri mo jaoks. Mis on iseenesest kurb. Aga elu enda poolt äranussitud närvidega ongi kõige parem värskelt ellu astuda. Või siis olengi nö. ellu juba astunud? Ma ka ei tea. Ma ei taha üldse olla sellises saisundis nagu ma hetkel olen. Kus on rahu? Natukenegi rahu. Kasvõi pool tundi päevas? Ma ei nõua üldse palju ju tegelikult. Aga tuleb kasutada nädalavahetust, et tunda end inimesena. Õigemini ainult laupäev on see päev nädalas, mil sa tõepoolest MITTE MIDAGI tegema ei pea. Oiiii kui hää päev see on. Aga ikkagi, selle päevaga ei jõua sittagi nautida.

Tahaks igast uut ja huvitavat musa avastada ja kuulata ja alla tõmmata. Aga sellega on üks VÄIKENE probleem.. ah, kõigest nett. Mul on nii hea soe olllla siin praegu ja kerge unelaks tuleb peale juba. Selline joovastav tunne. Mida veel vaja.

Rääkides nv-st, siis seekord oli päris tore, midagi teistsugust ja noh ausalt öeldes oleks kõik olnud ideaalne kui ma poleks pidanud seda tänast kohutavaltkohutavalt pikkkkka bussisõitu kannatama. Ah, türa, kuradi loll tattnokk mida sa vingud! Vaata kuidas sul elus juba vedanud on, mida sa enam tahad. Sedasi tuleb endale vahetevahel lihtsalt öelda, et lõpetada mõttetu vingumine ja elada edasi.

I know exactly what I want & who I wanna be. Tahan saada juuksuriks. Olen teel sinnapoole. Kuid ometigi läheb mu siht igapäevaga aina udusemaks. Kas tõesti on see just SEE mida ma tahan ja millega ma ka hakkama saan? Ma ei tea enam, ausalt ei tea. Kõik rasked asjad kuhjuvad üksteise otsa ja mina olen nende all kinni ning ei jõua enam välja rabeleda.

Pmst kui ma siin palju vingun jms, siis on see ikkagi lihtsam ja odavam võimalus kui endale lihtsalt kusagil ots peale teha. Mul lihtsalt pole elu. Tahaks reedet with lots of surprises. (Ilmselgelt iga reede ei saa endale häid üllatusi lubada, aga loota võib endiselt.) Ja siis keriks veeeel aega edasi. Nii umbes kahe aasta jagu ja vaataks milline mu elu siis on. Probably same pathetic. Lihtsalt loodan, et siis on nõme ühikaelu täiega selja taga ja IGAVESEKS! No kaua võib.

“Just remember, the same as a spectacular Vogue magazine, remember that no matter how close you follow the jumps: Continued on page whatever. No matter how careful you are, there's going to be the sense you missed something, the collapsed feeling under your skin that you didn't experience it all. There's that fallen heart feeling that you rushed right through the moments where you should've been paying attention. Well, get used to that feeling. That's how your whole life will feel some day. This is all practice. None of this matters. We're just warming up.”

Should I give up or should I just keep chasing pavements?

2010-09-21T21:21:00.003+03:00

Ma mõtlen, et olen SuperMann, tegelt olen LochMann (kirjapilt lihtsalt selline, et vähekenegi viisakam välja näeks.) Alati olen arvanud, et ah küll homme on aega igasuguse jamaga tegeleda ja täna ei viitsi tuupida jne. Nüüd mõistan alles, et siin mul sellest pääsu pole. Halb tunne on ja lihtsalt kõige selle pärast, et niiiii palju peab TUUPIMA. Ma ei oska õppida asju kui mul ei ole need silma ees ja enda käega läbi tehtud. Nojah, võibolla hakkangi siis tulevikus iseenda vigadest õppima.

Täna olen rikas. Homme jälle vaene. Saan oma kauaoodatud tööriistad lõpuks ka kätte. Sellesmõttes on äge. Homme lähen saan kooli õppesalongis tasuta lõikuse ka, panime Siiruga täna aja kirja. :) Nii üksikud asjad on, mis teevad meele hetkeks rõõmsamaks. Nii palju on asju, mis muserdavad igatpidi hinge ja tuju. Kool + ühikas = 24 tundi päevas veedan ühes ja samas kohas. See on peaaegu, et sama, kui ma läheksin täiesti tavalisse kooli ja veaksin oma madratsi sinna ning oleksingi koguaeg seal. Mida ma ikka vingun, maksan jõhkrat pappi siia munnidele, kannatan ära ja saan JUUKSURIKS. Vähemalt mul on nüüd Microsoft works. Nagu hea sõber, kes aitab mul meeles pidada, et iga jumala päev on kontrolltöö ja iseseisva töö esitamine. Pole veel kunagi pidand kooli jaoks nii ränka vaeva nägema, nii et pääääris raske on hakkama saada.

Oleks siis netiühenduski püsiv. Aga mitte miski siin ilmas pole püsiv. Samamoodi ei ole ka püsiv mu idee minna reedel Musi juurde. Lähen hoopis koju ja laupäeval võistlustele. JÄLLE. oh fuck ma tõesti ei viiiiiiitsi. Oleks, et saaks siis trenni teha v sõidaks nii hästi, et oleks lootustki mingisugune koht saada, AGA ei ole ju. PUT*I. Ropendan vist palju, seega lähen loen parem kuidas värvida halle juukseid. Ja kõike muud ka, peaasi, et pea must ja ülejäänud samad.

Ma vaatan kõigi nende inimeste ja asjade peale - ja ma unustan ennast vaatama. Loodus on huvitav asi;
talle nagu ei läheks see üldse korda, mida meie temast arvame.
Kui vihma sajab, sajab ta kõigi peale, sajab kurja inimese ja hea inimese peale, anderikka inimese ja teistsuguse inimese peale.
Päike paistab kõigi inimeste peale, pimedate ja nägijate peale. Ja meie mõtted ei loe midagi, kui välku lööb - ei loe välgule.

Ma vaatan kõigi nende asjade ja inimeste peale ja mulle näib, et see kõik on nii puhas ja süütu, et tundub, nagu oleks see lapsepõlves. See kõik on juba nagu olnud; muidugi - praegu ei ole minul lapsepõlv, aga kellelegi on see lapsepõlv. Keegi on praegu laps.

Mina olen Eestis esimest korda. Ma olen siin 1948. aastast. Igal hommikul avan silmad ja ma võin öelda: "Milline imeline maa!"

Juhan Viiding - millise imelise keelekasutusega mees ta oli!

I'm not obsessed, just impolite.

2010-09-14T16:03:00.002+03:00

3 - see on minu õnnenumber. Samas ei ole ta hea number. Võistlustes olen ma igavene kolmas. Kolm. Kõigest number. Number, mille vääriliseks mind on hinnatud rohkem kui korra. Pärast keskkooli lõppu uues kohas on ta number, mille vääriliseks mind hinnatakse taas. Ei, ei, ei - nii ei lähe kohe üldse. Tegelikult on võib olla asi ka nii, et ma ei sobigi juuksuriks (rääkides iseloomuomadustest - ma lihtsalt EI SALLI niiii paljusid inimhingi.)

Peaksin lihunikuks hakkama. Ja kolima eraonni.

Do we know what life is outside of our convenient Lexus cages?

2010-09-13T15:05:00.002+03:00

Tahaksin terve päeva lihtsalt muuuusikat kuulata ja laulusõnu lugeda. Imestada, kuidas leidub niivõrd andekaid inimesi, kes suudavad lihtsatest asjadest kirjutada. Kirjutada sellest niimoodi, et ma naudin nende sõnade lugemist. Üleüldiselt on täna esmaspäev ja ma pole nädalavahetusel sõnakestki oma konspektidest lugenud. See oleks olnud vajalik aga... sitta sellega. Kodust tulin pärast võistlusi tulema (sain kolmanda koha - üllatus missugune eksju - olen igavene kolmas).

Nüüd olen siin Musi juures, nakatunud MILLESEGI. Kurk tahab mind järjekindlalt ära tappa, aga ma olen tugev. :) Õhtul hakkan Tartu poole liikuma ja lähen nädala lõpuni taaskord vangla uste taha kinni. Üritan kõvasti õppida ja targaks saada ja läbi tarkuse saan ehk ka terveks. Kuigi tegelikult käib see nii, et tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus... see jätkub ning lõppude lõpuks tuleb üldse välja, et ega see armastus ei tule midagi läbi raske töö. Minul on armastus olemas, kas võin siis puhata ja võtta tervenemiseks vaba päeva? Ega ikka ei või küll. Nii rikas ma ka pole, et saaksin omale 36 000 krooni eest vaba päeva lubada. Ah, byebye, aitab kahh juba, mul paskkkkkk olla.

Home isn't just a house, it's a place surrounded by people you love.

2010-09-09T18:38:00.004+03:00

No kuradi kurat. Mitte miski ei ole heaaaa. TAHAN normaalses kohas elada! Vihkan seda ühikaelu. Not my cup of tea. Õpi, õpi, õpi terve päev ja siis terve õhtu kaaa. Ja kui sul kella kümneks õpitud ei ole, siis tuleb kasvataja tuppa ja ütleb: "Mida sina siin veel teed?! Kell on juba kümme läbi" Okouuu ei või siis olla vä. Õnneks on Siiru veel endiselt üksinda oma toas, siis saan siin oma aega veeta, on vähegi inimlikum olla, kui oma toas, justkui kilu karbis vahtida. Mis kuradi kellaaeg on üldse KÜMME õhtul?!? Paariaastasedki ei maga veel see aeg, alakad hulguvad linna peal. Mina pean oma vannitoas see aeg juba hambaid nühkima. Ja kui juhtud veeeel kell üksteist üleval olema, siis oled räme kurjategija ja saad tagatipuks alkomeetrisse puhuda. Paistan vist tõesti välja justkui vanust oleks mul 13 ja vajan tõsist kontrolli. Ausalt öeldes, isegi vanglaelu meelitab mind rohkem. Ja fckng kooliskäimisest ma üldse parem ei räägi. Seal istun päevad läbi "Hitleri" hirmuvalitsuse all. Lohutan end sellega, et homme on reede LÕPUKS... ja siis hakkab peagi see ring jälle otsast peale...

btw, mu villi kõnnitud kand annab ikka tunda (mõtlen,kuidas on võimalik sellisesse kohta üldse vill saada ja kas see pidevalt kõndides üldse saabki ära minna.)

I've got lies to tell your children.

2010-09-06T20:06:00.004+03:00

No terääää, ma olen kuuendat päeva Tartus (tegelikult pole nii kauagi, jätame nädalavahetuse vahele) ja juba elan ma kolmandas kohas. See peaks siis olema püsiv. Agaa... aga midagi on nagu puudu, mulle juba ei meeldi ühikaelu. See tähendab, et pole kunagi isegi meeldinud, aga olude sunnil tuleb sellega ju leppida. -.-

Ma panen siia ükspäev "perepildi." Very nice on see. Igatahes, ma peaksin õppima, seeeest hommme on kurjamurja õpetaja tund ja me juba suutsime end talle meelde jätta. :(

Another six months I'll be unknown.

2010-09-02T22:24:00.003+03:00

Esimene reaalne koolipäev oli suppppper. Nagu tegelt ka, kellelgi ei ole nii head kooli ja nii head õppeainet kui MEIL. senikaua oli kõik hüpersuper parimas korras kui tuli põhiainete õps jaaaaa ütles:"Minu tunni alguses hakkate püsti tõusma!" Aaaahhh tra. Plusssss peame hakkama tundides klassi ees käima VASTAMAS. Türa nagu oleks kuskil algklassis tagasi. Aga ei tasu sellisest pisiasjast lasta oma tuju rikkuda. Aine on põnev ja kõik on so fuckin' exciting. Aga ma olen täna varahommikust saati üleval olnud ja ringi trallinud, seega nüüd oleks päris õige aeg magama minna. Btw, oleme Siiruga nüüd Tartu kodus. :] vähemalt mõneks ajaks.

We'll find peace while other change.

2010-08-31T13:21:00.002+03:00

Uskumatu kui otsustusvõimetu võib üks inimene olla. Taaskord mõtlesin ümber ja nüüd on mu otsus lõplik - lähen TARTU. Tere, 1. september, homme sa juba tuledki. Kusjuures seekord ootan huviga ja mitte hirmu ega tüdimusega. ;)

I better go now & pack my thinggggs. Ciao, trullamullad.

Shame, such a beautiful, beautiful young life.

2010-08-31T01:53:00.004+03:00

Mulle ei meeldi, et Sind ei ole siin, ütlemas:"Tsau, musi!" Mulle ei meeldi, et ma pean üksinda hambaid pesema. Mulle ei meeldi mõtegi sellest, et ma pean üksinda magama. Mulle ei meeldi, et ilma Sinuta on nii külm. Õhtuti on kõik palju hullem. Ilmselt on viga pimeduses. Ilmselgelt? Ei tea. Ja mitte ainult seda ei tea, vaid ma ei tea MITTE midagi.

Arvuti kell näitab 2.10, on teisipäev, 31. august ja ma ei tea mis must edasi saab. Tere tulemast peagi saabuv 1. september! Seekord jääd sa mu jaoks küll tulemata.

When your oldest son wonderin' what to be, tell him the story of a boy like me.

2010-08-30T17:59:00.003+03:00

Kuidas saada lahti inimesest, kellega koos olemist sa lihtsalt ei suuda taluda? Lihtne valem - ragulka + kivi = VABADUS !

igatahes mu jutu mõte polnud üldse selles, tahtsin öelda, et eeeeehhhheee, Tartusse ma jätan seekord minemata, v siis üldse minemata. Erilist kahju sellest ei tunne ka, sest see pole mul mingi eriline unistustelinn, kuhu ma niiiiii väga minna tahaksin, seega heeelllloooouuuu tundmatus ja võõrad kohad!

So if another door closes I hope you feel the window opening.

2010-08-19T15:16:00.002+03:00

Tallinn langes niiiii ruttu valikuvõimalustest ära, et ma ei osanud selleks isegi valmistuda. Aga hea küll, mul on nüüd vaja raha.... PAAAAAALJU raha. Muud võimalust oma eluga edasi minemiseks ei eksisteeri. Raha, raha, raha, ainult seda ongi vaja, et saaksid ÕPPPIDA (jeeesusssss) ja oma eluga midagi peale hakata. Praegu hakkaksin kasvõi kõrgelt tasustatud prostituudiks. Ausõna. Ma olen piisavalt meeleheitel juba. Ükskõik mida teeksin vaid, et 60 aasta pärast ei peaks ma vaatama noori ja mõtlema, et oeh oleks vaid mina omal ajal kõik võimalused ära kasutanud. Kõik mida ma hetkel soovin on vaid juuksuriks saada, ons seda siis tõepoolest nii palju tahetud? Ma olen kõik liiga viimasele minutile jätnud, ma ei jõua enam kuskile, egas saaa ka miskit. APPI, palun laske mul teostada oma unistus.

Rong, mis sa siit jaamast ammu väljusid, palun tule tagasi ja ära jäta mind!

PS! homme ei tule kirjutamistuju, seega soovin teile ilusat TAASiseseisvumise aastapäeva pidu juba ette ära.

Uskumatu, kui irooniline.

In the freefall i will realize i'm better off when I hit the bottom.

2010-08-11T23:45:00.003+03:00

Ma arvan, et ma ei ole eriti edukalt loodud üksi olemise jaoks. Kunagi ehk olingi, aga nüüd olen ära harjunud, et keegi on koguaeg kõrval olemas. Lihtsalt teada, et keegi on sinuga samas ruumis, annab meelerahu ja turvalisustunnet. Nüüd pean harjuma sellega, et olen mina ja ainult mina ise. Ma ei taha öelda, et see mulle ei meeldiks. Aga.... pimedas on kuidagi hirmus. Ilmselt oleks mul sellest suhteliselt ükskõik, kui mul oleks praegu mingi jook sees, aga eeeeiii, täna olen sidrunivee peal(mis see nädal juhtub juba teist korda!!!!) Okei, võib olla hakkan mutanteeruma vms või siis saab juba alksist isu täis.... errmm... seda ei saa juhtuda, sest promilliga jook on alati lihtsalt vastupandamatu. Seega, mu lool ei olegi mingit pointi, lihtsalt, kell on kohe 12 ja väljas on pime ja ma olen üksi ja veitsa kõhe on tunne.

No näete... ma oleks suutnud kõik selle ühe lausega ka kokku võtta. Mhh.

Tšiiiisuuuus. Maitaha kohe üldse sinna päälinna siirduda juuu. :(

She's ripping wings off of butterflies.

2010-08-06T21:01:00.004+03:00

No fakk. Olen loll? Kindlasti mitte. Kuid mitte kõige hiilgavama mõistuse ja bimbo välimusega ka mitte. Kas see sai saatuslikuks? Usun küll ujeejeje. Selline tunne, nagu oleks mu unistus mult ära röövitud... kuid unistus jääb, tuleb leida vaid võimalus see teoks teha. Küll ma ka sellega hakkama saan. Tuleb vaid võidelda & mitte alla anda. :]

Edu teile, mu kaaskannatajad...

...eeee st. samamoodi pettumust tunda saand tšikiitad.

byebyez

Well you built up a world of magic because your real life is tragic.

2010-08-05T16:01:00.004+03:00

Nonii. Ootan ja ootan ja paistab et ootamisele lõppu ei tulegi. Vähemalt hetkel ei paista seda tulevat. Ma niiiiii niiii väga sooviksin. Aga ilmselgelt lajatab reaalsus mulle raskelt ja ebameeldivalt. Peaksin juba praegu teisi variante hakkama kaaluma, aga mul ei ole selleks soovi. No ja siis läheb elu veeeel raskemaks, sest tuleb elukoht leida. ja omgomg, muud ei saa mõistliku hinna eest kui vaid mõne rämedalt koleda peldiku. jiiiizuz. mis ma ikka halan, ma tahaksin alati vaid kõike kõige paremat, a nüüd tuleb hakata millegi muuga leppima.

Niiiii hea oli üles tõusta, kui tuba polnud ülipalav ja sai kuulda vihmasabinat. Mulle sobib siuke ilm nagu rusikas silmaauku. :] Tegelikult oleks täna õige päev oma sitased toad puhtaks teha, aaaagaaa kas ma ka paljast mõttest edasi jõuan, seda ei tea veel keegi.

Tahan niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii väga juuksuriks saaaaada.

A ja trenni tegemisega peaks alustama kaaa. Sest tahaks iluuušššš olla.

I guess I'll go, I'll best be on my way own.

2010-08-04T19:31:00.002+03:00

Kas teate seda tunnet kui ühel hetkel saab millestki niii villand kui üldse võimalik. Tahate hetkel üle kõige seda, mille järgi on isu, eriti kui peate seda isu nädalate kaupa edasi lükkama? Igatahes mina tean, kogesin seda tunnet täna ja see ei ole üldse tore. Kahjuks ei anna seda hetkel mitte kuidagimoodi parandada ka. :[ Tahaksin omaette elada (mis on ilmselgelt ülim luksus ja seda ma ei saaaaa kah), aga sellegipoolest tahannnnn äraaaaaaaaaaaaaaaaaaaa siiiiiiiit, mõne peoloomaga end silmini täis kaanida, jalga keerutada hea rütmi saatel ja siis veeta kvaliteetset chill-aega rõdul.

Vot siuksed soovid mul on.

Paper bags and plastic hearts.

2010-07-27T17:43:00.002+03:00

Ma vihkan kui asjad toimuvad aeglaselt. Ma ei salli kui ma ei saa seda, mida tahan, kohe. Ma olen üks suur vingupunnnnn. Aga selline ma juba kord olen. Tegelt tahaks praegu mingit rämedat läbrakat kuskil suuuures kohas with lots of people koos rohke jalakeerutamisega. Ja sooviks see ka jääb, oehjah.

Ps. tunnen, et olen mutanteerumas rämedaks seaks, sest palavus ei anna asu. :(

like oooh my god. kohe varsti võistlused. ja siis tulevad kooli katsed otsa... ja kui ma EI SAA sisse... siis.... siis ei tea enam mida teha. :[ aga ma olen MARLEEEEEN ja saan sisse ja saan juuksuriks IGAL JUHUL, sest nii lihtsalt ON LOODUD!!

kisskissbyebye, üks suplus kuluks mulle marjaks ära küll hetkel. üks 26 kraadine merevesi suurte lainetega mulle kohe, plz.

It just feels like I've been beaten up.

2010-07-25T20:12:00.002+03:00

Tjere, mina olema Svetlana Ljukaševko, olnud 57 aastat ainult viina jooma. Tegin pätti, politzei nüid mul kannul. Pearaha mu eest palju maksma.

I mean like, ooh myy gosh i'm soo in love.

2010-07-15T23:41:00.002+03:00

Ma nii jõhkralt armastan seda laulu. Muud nagu väga polegi. Elu on hea, super elust on puudu hetkel vaid üks tükk - mo supermusi. Küll selle tükikese ka saan peagi. :)

Ma olen kergelt väsinud, aga tahaks NIIIII palju asju teha veel. Üheksa paiku jõudsin Saaremaalt tagasi, see oli hää tripp. Iga õhtu võikski vaid väljas käia ja gini toonikuga&õllet&siidrit lürpida. Mulle sobiks see elu suurepäraselt. Lisaks kõigele sain ma selle suuuupppppeeerrr kiige ära proovida. Tunne oli mega. Selline rõõmsa alatooniga nostalgiline hetk. Aa, no ma käisin klubis ka esimest korda, poogen see, et ma neljandat kuud täisealine olen. Pärast seda tundsin kõige hullemat searasvavorstijuustu tunnet ever. Aga nüüd ma siin olen. Tahaks õllet juua, a enne ootan ujumamineku ära, sest just SEE on see, mida ma hetkel vajan. A tsau, ma siin pesuväel, rohkem ei kannata sellise õudse kuumusega kanda.

btw, mulle meeldib selle nädala Maalehe esikaane pilt sama palju kui Haljala kandi vanasõna:"Parem soojas surra kui külmas elada."

When we are tired, we are attacked by ideas we conquered long ago.

2010-06-07T22:20:00.002+03:00

A mul oli täna tore päev. Ärkasin üles, sõitsin Haapsallu, käisin juuksuris ja pangas. Sain eksamitulemuse LÕPUKS ka teada. Häbiväärselt väike tulemus oli. :( Seejärel veetsin niisama aega ja tulin Taaviga koju tagasi. Siit läksime kohe Eprasse. ja noo omg kell on niiii palju juba nüüd. Vähemalt ma olen tõeliselt väsinud ja ehk tuleb parem&pikem uni. (:

säupläu, ma saan homme load kätte :):):):)

2010-06-01T16:46:00.002+03:00

Look who's got the driving licence.! Õnnelik. :)

Milanomania.

2010-05-31T21:10:00.001+03:00

Milan Stanković - Niiiii häää. :)

Kurat võtaks, mul on ikka päris igav. Kodus olemine suxxx. Tahaks juba musiga koos olla. Lisaks igavusele on mul kerge hirm ka vist juba homse ees. :( a vähemalt ei pea homme kooli minema, seegi hea. Ülejäänd päevad on täidetud kooliskäimise rõõmuga, ujeee. A pmst mul niiiniiiiniiiii väga oleks vaja lube juba, ja esimese korraga oleks vaja need ära teha kaaa.

Hoidke mulle pöialt siis homme, tsaupakaa.

Everybody's changing & I don't feel the same.

2010-05-26T18:20:00.004+03:00

A, vahepeal kui ma ei postitand midagi, siis mul oli natuke elu kaa.

Käisin võistlustel, sain lilli.

Otsustasin blondi poole liikuma hakata.

Kõik kolm musi olid mul korraga külas. :)

<3.

Sünnipääv oli ka.

Kool hakkab läbi saama. :) :) :)

Uue sõbra leidsin.^^

Ajjou. Pmst mul on uni. Üllatus missugune. Laiskusehoog on peal. Veelgi suurem üllatus. Pea on tühi - taaskord üllatus. I'm full of surprises. Did you know that?

Ahhh, TAHAN KÕIKE JA PALJU JA KORRAGA !

aga vott ei saa. :(

You made yourself a bed at the bottom of the blackest hole and covinced youself that it's not the reason you don't see the sun anymore.

2010-05-25T20:10:00.002+03:00

Argghhhghghh. Nii nii niiiiiiii paha. Viskasin selleks korraks eksamivihiku jälle nurka. Aga täidetud ei saa ikka kuidagi. Mul on ikka jõhkralt kopp ees sellest ajaloost. :S Ja üleüldse koolist. Tra võiks juba läbi olla, ma ei viitsi seda lõpetamist oodata, sest nagunii on see another big failure ja ärarikutud päev. Võistlused - aidaa. Ja mis seal ikka, neid pole juba ammu olnud.. vähemalt minu jaoks. Ja see on kurb.

Kuulan meie kalli kodumaa eurolugu praegu. Täitsa hea tegelikult. Või siis äkki lihtsalt hetkel sobib kuulamiseks. Aga igal juhul täna euuuruvisioon. Vaatan, sest ma avastasin et mu elu ikka päris igav. Tegelikult on ka nii, et mitte midagi ei oska teha, kuigi kui tahta, siis oleks ilmselt paljugi teha. Ah, mis seal ikka. Ma siin esimese hooga ootan reedet, saab eelviimase eksami kaelast ära ja pärast seda saab muši juurde. (:

ning... 1.juunil hoidke mulle pöialt, plz. Läheb tarvis. ;)

Senikaua aga... olge inimesed. Ning oodake kunas kõrvetav päike välja tuleb taas, et seda nautida.

Tahaks olla kärbes tagurpidi laes.

We offer our souls in exchange for just one more day.

2010-04-14T22:30:00.005+03:00

Pole jah ammu siia kirjutanud. Tänu oma Tibulinnule tean nüüd. Tegelikult ma üritan talle võimalikult vähe mõelda, sest talle mõeldes pean paratamatult mõtlema ka sellele, et nii kaua aega tuleb oodata, enne kui teda taas näen, olgugi et tahaks talle kaissu pugeda - kohe siin ja praegu. Mitte mõtlemine on üks mugavamaid eksisteerimisviise üldse.
Täna tuli kirjutamise isu peale. Täna ei ole meeldiv päev ja võib-olla osaliselt ka selle pärast on selline kirjutamisvajadus. Ehk on asi ka selles, et ma mõtlesin. Ja mõtlen ka hetkel. Istun vaikuses ja mõtlen iseenda mõtteid. Vahel teeb see head. Või mis?
Kuidas olla täiuslikult kadunud ja mitte kunagi üles leitud? Vastake sellele ja ma olen õnnelik. Tegelikult tahaks natukeseks ära surra ja siis tõusta nagu fööniks tuhast. Ma ei saa mitte millegagi hakkama, jõhker hädapätakas olen. Ma isegi püüdle täiuslikkuse poole, ma lihtsalt ootan kuniks asjad läbi saavad.
Uskumatu, aga täpselt nädala pärast on mu viimane koolipäev. USKUMATU. Siis on see jama selleks korraks läbi ent ometi tuleb see "tore" eksamiperiood peale. Ja mida aeg lähemale, seda rohkem ma tunnen et ma ei oska ja ei saagi hakkama. Kui nüüd päris aus olla, ega siis keegi eriti positiivselt ka ei mõtesta selle jaoks. Ikka ja endiselt kritiseeritakse selle eest, mida ma 12 aasta jooksul olen tegemata jätnud. See ei aita - ausõna.
Autokool. Huh, tahan lube, niiii väga tahan. Aga ma tunnen et ma pole valmis ja ei saa sellega hakkama. Iseennast ja teisi saab petta - oma kõhutunnet aga mitte. Mis iseenesest ei olegi nii kurb, sest siis saan valmis olla halvimaks ja ei pea pärast põdema kui kõik untsu läheb.
Kust kurat ma võtan kõik selle aja ja tahtmise ja viitsimise, et elada? Nii palju küsimusi, mida tahaks küsida, aga pole kedagi, kes neile ka vastaks.

Put on your red shoes.

2010-02-15T21:01:00.002+02:00

Põhimõtteliselt võiks ju uuesti hakata blogi kirjutama. Aga kas seda viitsimist ka jagub, eks näis. Kui ikka süüa teha ei oska, siis parem ära tee, sain sellest täna alles aru. Ravimeid on mul nüüd tohhhuiiijaaa, niiet ma homseks olen juba terve poiss. :) Mis veel? Tahaks reedet. vot nii tore elu mul ongi.

There'll be no angels gracing these lines.

2010-02-14T09:30:00.002+02:00

Ma ei suuda sellega leppida. Ei suuda, ei taha ja KÕIK. Ma poleks uskunudki, et see mulle nii valusalt mõjub. Ma ei taha koju, ei mitte veel. Täna on ju valentinipäev ja puha, peaksin olema õnnelik ja musiga koos, aga mitte üksi ja nutma. Tahaksin Sind veel korra ja siis korra ja siis korra jne. näha... oeh, lootusetu. :( Kallis, ma nii väga armastan Sind. (L) ja antud hetkel igatsen veelgi rohkem.

Pleaseeee, mommy, MAKE ME HAPPY !

:)

2009-12-21T18:02:00.003+02:00

JÕULUPIDUUUUU !
kaheksakümnendad on teemas. disco.

tsaupakaaa.

& she knows, yeah she knows that there's a lot of ugly things about this world.

2009-11-16T19:48:00.005+02:00

Tahaks hullult koolist halada. A samas, kes keelab? Nii et seda ma teen ka. MUL ON NIIII VÄGA KOPP EES SELLEST ! Mu aju pole elusees nii kokku jooksnud omadega, mu silmad pole elusees nii pahupidi olnud kui täna pärast kooli. Siiamaani on siuke tunne, et tahaks pead vastu seina taguda. Ja inimestega ei suuda suhelda, sest ma olen VÄGA sassis. Iseenesest midagi hullu ju polnudki. Istusin neli tundi ilusasti ära, musa töö sain kuidagimoodi ära spikerdatud. Mate järeltöö sain kahe (SUPPERTARK OLEN!) ja siis kritseldasin niisama kolm ja pool tundi järjest oma 600-sõnalist kirjandit. KOHUTAV on see! Homme on ühiskonnas arutlus vaja valmis meisterdada. Venkus on ka vist töö. Kolmapäeval on hiiglasliku mahuga ühiskonna kt. Neljapäevaks on novell lugeda. Ja reedeks... A MNE otšen POHHHUIII.
Lihtsalt kokku võttes - ma ei taha enam koolis käia !

Mis veel siis? Katil oli sünnipäevapidu. Ilmselgelt mul läks veits (khm, PALJU) ülekäte seekord (nagu alati seal :D). Ma tahaaaks... tahaks niii palju asju tegelikult. Aga neid asju saab ainult siis kui tuleb SUVI!

niiet.....

MA TAHAN SUVE.

Hinda oma edu sellega, millest Sa pead loobuma, et sinnani jõuda.

2009-11-01T22:44:00.006+02:00

Mõtlesin, et teeks pildi kujul väikese kokkuvõte enda suvest :D ->
Tegelikult ma kandsin lühikesi pluuse ja miniseelikut ja kleite. Kuigi rannas nägin päris koll välja :D

Nonii. Tere pliksid ja poiskad. Täiendan oma blogi ühe postituse näol. Päris tihti mõtlen, et tahaks natukene kirjutada siia, aga aega lihtsalt pole. Täna on see päev, kui leidsin vähekene aega, et unustusehõlma vajunud blogile tähelepanu pöörata. Samas on vägavägaväga nõme päev see tänane. KOOLIVAHEAEG SAI LÄBI, omfg. Terve september ja oktoober olin tublitubli laps, käisin korralikult koolis (puudusin 2 tundi :D) ja tehnikaringis. Retsisin rebaseid ja olin õpetaja. Võrriga sai võistlustel käidud, sain 3. koha, kukkumistest mingit viga ei saand, lõpptulemuse võis seega heaks vist nimetada. Nädalavahetustel olin kas kodus või Lääne-Virumaal, oktoobri algul käisin Siiru sünnipäeval ka, mille tulemusena ei tundnud ma end hommikul just kõige paremini. Etv's võis mind sel nädalal veidikene näha - krossirajal. Eile käisin piti võistlustel. Sain neljanda koha, kuigi tasub vist märkida, et autasustamisel öeldi ikka, et olin viies. Iga inimene eksib, eksole. Hooaeg on nüüd siis lõpetatud. 14. on uus võrrisõit tulemas, eks see näha ole kas sinna ka kohale jõuan.

Eluga olen vägavägaväga rahul. Noarootsist äratulek oli ikka greatgreat idea. Ma ei pea enam inimestega 24/5 ninapidi koos olema. Lähen kooli, seal on inimesed, sõidan ära koju ja tulen oma tuppa, olen omaette ja pole kedagi peale minu - SUPPPPER.! Ei väsita vaimselt ära ja kõik on õnnelikud.

Igas asjas on midagi positiivset. Tuleb see vaid leida.

Tegelikult on üks asi veel. Mu ellu sattus tänu väga räigele joppamisele üks liiiiigagi hea inimene. Ta teeb mu elu palju väärtuslikumaks kui ta ise ettegi oskab kujutada. Kuigi ma käitun päris tihti vastikult ta vastu, ei tähenda see seda, et ma tahaksin nii käituda. Aga ta kannatab mind ja vägagi edukalt. Ta paneb mu naeratama ja just nii nagu mitte keegi teine seda ei tee. Temast eemalolek teeb mind masendavalt kurvaks. Ma ei saa 99% koosoldud ajast aru, mida ta räägib. Ta on räme tukapede. Ta naeratab suunurgad allapoole. Peaaegu kunagi ei näe ma teda magamas, aga kui näen, siis on ta niiii armas. Ta on eriline. Ta on parim. Ja ta on minu. Aitäh, et Sa mu ellu sattusid, K.

Täius peab ju olema tühjusega tasakaalus... ja ainult mina tean, mis oli enne – otsatu kõnnumaa ilma õitsvate roosideta ... ja võimeta rõõmustada, nagu must auk enne seda hõbedast tulva. Kas pole imeline, et ma olen nagu unenäos, ja kahtlen, kas sa oled – või ei ole – minu saatus? Kas kunagi varem on kedagi äkki pimedast vangikongist tõstetud mäetippu, ilma et tal pea käiks ringi ja süda läheks nõrgaks, nagu minuga juhtus?

Kas õnnelik olla ma tohin või alla ma kukkuma pean?

2009-09-25T23:02:00.003+03:00

Homme on võistlused. Tahaks terveks jääda seal. See tähendab, et ei tahaks kukkuda. Muud ma hetkel ei tahagi.
Muidu tahaksin häästihästi palju kirjutada igasugustest asjadest, sest ma pole niiiiii ammu kirjutanud lihtsalt. Aga hetkel ma seda ei tee, sest mu aju ei suuda sõnu ritta seada ja ma ise olen ka väsinud. Kiire elutempo on üks kuradima väsitav asi küll.

It just takes time...

2009-08-28T13:37:00.003+03:00

natuke nostalgiat siia blogisse.^^
Oikurat kus ma tahaksin praegu, et ma saaksin reaalselt ka omale kaitsmed selga ajada ja ratta selga ronida. Aga nagu kõik asjad, vajab ka see aega. Tahaksin homme võistlustele minna, aga ei. Tagantjärele on muidugi hea mõelda ja kahetseda, et operatsiooni ei lasknud teha, aga tol hetkel tahtsin ma lihtsalt haiglast koju saada. Praegusel juhul jään ma aga homsetel võistlustel pealtvaatajate sekka. 12. september on Sürgaveres võrrivõistlus. KAS MA SAAN TERVEKS SELLEKS AJAKS? Muidugi ei saa, luu paraneb 2 kuud. Loll küsimus üldse. Arst ei luba võistlema ka minna. A mul pohhui. Ma peaaan saama oma käe liikuma. Ükspäev ronisin jalgratta selga. Loll tegu. Aga harjutama peab.

11 päeva sellest, kui viimati pitiga sõitsin. Tundub nagu terve igavik. :(

Noh lapsekesed, kohe hakkab kool. Olete valmis? Hahah, kooli jaoks ei saa kunagi valmis olla. No sel aastal uus kool, eks näha ole, mis saama hakkab.
Võtke suvest viimast, sest varsti pole enam midagi võtta. JA OLGE ÕNNELIKUD ning ärge vinguge tühiste asjade üle, te tolgused, kel on kaks töökorras kätt!*

*no see polnd sugugi õelalt mõeldud tegelikult. :D:D

Hhhhhhhahahahaha!

2009-08-17T12:32:00.003+03:00

Tegelikult mul on RETSILT HEA ELU. Ma mingi eile siin vingusin ja halasin, ja olin mingi sitas tujus, aga kell lähenes viiele ja elu läks ka ilusaks. Käisime sõitmas. whohoo, polnud mingi 4 päeva käind juba, pmst andis tunda kohe. jalad läksid niiiiiiiii kiiresti läbi (kurkide pärast) :D klubis suutsin ma endale kuidagimoodi õli kõri peale ajada (ma auuuusõõõna ei tea kuidas see juhtus), noh ega see survepesur ka hea sõber ei olnud, ise sain vaat, et puhtamakski kui krossikas. :D tulin koju, Krissu tuli külla, õllet sain ja grillribi sain ja elekter tuli tagasi, mis terve päev kadund oli, Krissu aitas juukseid värvida, sügis on tulemas ikkagi, toonid lähevad tumedamaks, eks. :D Pmst, KÕIK, millest ma eile puudust tundsin, sai täidetud. Juhhhhuuuu. Ja see Pitbull'i laul on ikka ülim. eriti selle saatel vasta prügikasti lennata. (Räpina.) HAHHA. no maitea, nautige elu, muskad.

KATI, MA TULEN SULLE JUBA VARSTI-VARSTI KÜLLA!! (: koolis on nüüd käidud, :D

Stupid love songs.

2009-08-16T13:45:00.003+03:00

Arghhh, mul on nii kopp ees. Ja mitte millestki. PUTTTTSI, MA TAHAN RAHA! tahan juua, jooksin ennast surnuks ka praegu, kui mul vaid oleks raha, mida alksiks lahendada. Ma ei viitsi arvutis olla, ma ei viitsi telekat vaadata, ma ei viitsi süüa, ma ei viitsi koristada, ma ei viitsi juukseid värvida. SEST MUL ON SELLEST KÕIGEST NII KOPP EES. See on üks fckng emo postitus, mis on täis kõige labasemat hala. Aga mul pole kusagil mujal seda välja öelda.

Ma tahan juua, tahan niiiiiiii väga juua. Sõitma tahan ka minna, a ilmad on raskelt putsis. seda fckng nunnut foxi kiivrit tahan ka . :( :( :( :( :( plzzzz, mul on raha vaja lihtsalt nii väga. nahhui, peab libuks hakkama vist. SEST SINNA PÕLLULE MA TAGASI EIIIIIII LÄHE! samas - mahe on oma veene 12 tundi nüsida ja järgmine päev poollaip olla. vanasti oli orjadel ikka ekstrasitt elu küll. ma tean, mida nad tundma pidid. tänapäeval inimestele mingeid õigusi on üldse alles jäetud v? näiteks selline õigus: ÕIGUS ELADA. Ilma kurke korjamata. öakkkkkkkk lihtsalt, ma ütlen. okkkei, ma siin emotsen edasi ja olen pede ja mõtlen mida kasulikku oma eluga edasi teha.

Aaa, ja üks asi on mul Katile ka. KUI sa juhtud seda postitust lugema, mis varem või hiljem nagunii juhtub, siis mul on üks pilt. :D

See siin on ainult Sulle.

LÄHEB SÜDA PAHAKS, EKKKKKS?

when I get bored of life, I change my hair.

2009-08-10T13:59:00.005+03:00

mõtlesin, et kirjutaks vahepeal, mis toimund on kah. kuigi ega erilist vahet pole, sest kõik teavad nagunii mis ma teen ja kus ma käin, eks. :D igastahes, esimesel feilisin ikka täiega. sain kiirabi autoga sõita ja puha ja haiglas aega veeta. aga see polnud see, mida ma tahtsin. tahtsin head kohta, aga pidin seekord leppima eelviimase kohaga. reporter oli seal filmimas ka, aga see oli päris feil kuidas ma seda avastasin. lambist ikka kaamera ees ei karjuks ju :D jõgevalt läksin Kati juurde. Veetsin seal paar head päeva, tulin koju trenni tegema ja eile taaskord feilisin. Seekord siis esimesed krossivõistlused. ja MUIDUGI peab minema keset võistlusi ratas perse. noh, pigem miks see gaas just seal pidi peale jääma, seda ma ei tea, aga taaskord eelviimane koht. perssse. kuu lõpus on uued võistlused tulemas, selleks ajaks teen kõik mis võimalik ja loodan ratta peale, et see uuesti näkku ei paneks.
praegu värvin juukseid ja pea kipitab, jalad on sinised ja paistes, lihased on valusamad kui kunagi varem. sellest kõigest võite ise järeldada, KUI hästi ma end tunnen.

nice.^^

krt, ei saandki mööda enam, I sõit 4. seega. =D

this may never end.

2009-07-31T16:06:00.002+03:00

Pole siia päris tükk aega sattunud juba, vahepeal unustasin ära, et mul blogi üldse on. Ma tunnen ennast sandisti, näruselt, viletsalt, kohutavalt. Ühesõnaga - sitasti. Oli mis oli, hull oli (nagu alati), alkohol, ma ja seltskond on väga vale kooslus. :D tegelt ma siiamaani naeran teatud asjade pärast veel, nii et nalja on mul nabani. ja võibolla veel rohkem. aga iseenesest, ma ootan homset, sest homme on tore päev ja no kõik võiksite Jõgevale tulla ju. a ja siis seda, et ma sain kooli sisse ja ma lähen jalutan nüüd munsile ja toon chopperi ära ja siis lähen poodi ostan krõpsu, et oma enesetunnet parandada. ja taaaa võiks paraneda ka.

Shalllaa-la-llaaa.

2009-07-19T21:16:00.002+03:00

Ma ütleks, et ma olen NIIIII kuradi väga palju väsinud. ! ;( ma ei suutnud ennast tänaseks hommikuks välja puhata, lisaks oli mul mingi nõme pohmakas. No kurat, oli seda vaja?!?! Okei. Igatahes algas mu hommik poole kümne paiku. Pakkisin asjad ja läksin. Sõitsin Abjas krossi. 3 ringi ainult! HAAAHAA, hale mina! Aga kuradi läbi võttis ikkagi. Läksime Pärnusse. Käisime rannas, käisime söömas, saime vihma, läksime Kabli randa, saime vihma. Mina tahtsin voodit ja magada, sain hoopis rohkelt tuult ja esiistme. Igatahes, jõudsin nüüd lõpuks koju ka ja no ma nii niiiiii väga tahaks ennast välja puhata ja siis Epra sõitma minna. Sõita. Hästi palju. Palun, mu ilus soov/unistus, mine täide, palun.

18.07.2009

2009-07-18T20:52:00.002+03:00

Seeeeeeee oli alles vägev! Oli nuttu, oli naeru, oli viha, oli rõõmu, verd oli ka, natukene, aga siiski. Taavil oli kiirabi ka. :D:D:D Kolmanda koha saavutasin, tubli mina. Eks ole nii. Soovige mulle õnne või vihake mind - valik on teie. Aga mina valutan oma jalga ja joon šampust ja elu ei saagi parem olllllla. Numps. Vanaema hauale viisime koos Kristiinaga võidetud lillekimbud, teadupärast on tal täna sünnipäev ju. Midagi paremat ega rohkemat ei olekski osanud tänasest päevast oodata. SUPER! (:

Katki, aga õnnelik.

2009-07-15T01:12:00.005+03:00

Äratus. Hommikune kohv. Hea tuju. Naer. Järvakandi. Fucking nõme rada. :D Mats paremale küljele. Valus. Oi, püksid katki. Paar meetrit edasi. Võssa. Naljakas. Aeg. Rõõmus olek. Külili teisele poole. Ai. Ma ei mäleta, a kuskil käisin veel matsu. :D Sõitsõitsõittttt. <3 Vändras üle poe lärmamine. Rämpstoidu võimalikult kiire allakugistamine. Sõit. Kodu. Söök. Väsimus. Valu. Lonkamine. Lehmaudaramääre. HAHHA. see hais tapab, ausõna.! :D Arvuti. Minu blogi. ÖÖ. ja rohkemast pole mul teile rääkida. See oli tänane päev - minu päev. Magage hästi. ;*

2009-07-13T01:29:00.003+03:00

Noniiii Kati, lõpuks nakatasid Sa ka mind selle lauluga. :D

Hello Can you hear me? Am I getting through to you? Hello Is it late there? Is there laughter on the line? Are you sure you're there alone? 'Cause I'm Trying to explain Somethin's wrong Ya just don't sound the same Why don't you Why don't you Go outside Go outside Kiss the rain Whenever you need me Kiss the rain Whenever I'm gone too long. If your lips Feel lonely and thirsty Kiss the rain And wait for the dawn. Keep in mind We're under the same sky And the nights Are as empty for me as for you If you feel You can't wait till morning Kiss the rain Kiss the rain Kiss the rain Hello Do you miss me? I hear you say you do But not the way I'm missin' you What's new? How's the weather? Is it stormy where you are? 'Cause I'm so close but it feels like you're so far Oh would it mean anything If you knew What I'm left imagining In my mind In my mind Would you go Would you go Kiss the rain And you'd fall over me Think of me Think of me Think of me Only me Kiss the rain Whenever you need me Kiss the rain Whenever I'm gone too long If your lips Feel lonely and tempted Kiss the rain And wait for the dawn Keep in mind We're under the same sky And the nights Are as empty for me as for you If you feel You can't wait until morning Kiss the rain Kiss the rain Kiss the rain Kiss the rain Ooooooooh Kiss the rain Ooooooooh Kiss the rain Hello Can you hear me? Can you hear me? Can you hear me?

Kuidas Su jalg ka elab? Mulle ei meeldi üldse see, et minu pärast oled Sa katki. :/ Aga lõpuks paranevad kõik haavad, eks. Tulge Siiruga ruttu ruttu siia. Oh well, aeg võiks rutem minna tegelikult. Küll ta läheb.

Väljas sajab vihma. See laul. Pimedus. Mina ise. Kõik see meeldib mulle praegu.

I have my teddybear, so I don't need your hugs.

2009-07-10T02:52:00.003+03:00

I was a quick wet boy, diving too deep for coins
All of your street light eyes wide on my plastic toys
Then when the cops closed the fair, I cut my long baby hair
Stole me a dog-eared map and called for you everywhere

Have I found you
Flightless bird, jealous, weeping or lost you, american mouth
Big pill looming

Now I'm a fat house cat
Nursing my sore blunt tongue
Watching the warm poison rats curl through the wide fence cracks
Pissing on magazine photos
Those fishing lures thrown in the cold
And clean blood of Christ mountain stream

Have I found you
Flightless bird, grounded, bleeding or lost you, american mouth
Big pill stuck going down
Kui ma teile kuidagimoodi pettumust valmistanud olen, siis lihtsalt unustage see. Ma ei kuluta oma edasist aega vabanduse palumiseks. Lihtsam on inimestest eemale hoida kui neile pettumust valmistada. Sellepärast ma kergema tee valisingi.

Ma tahaks magama minna. Tahaksin. Aga kui kellelegi on see üllatus, siis jahhh ma ei saa magada. See on piinav.

I'm a broken thing.

Koguaeg toimub igalpool nii palju ja mina kirjutan mingit paska siia ainult. Aga ma ei tuleks kõikide asjade meeldetuletamisega toime.

a no ma tahaks ühte asja öelda veel. olge 18 juuli mu poolt, sõbrad. ma siis üritan olla parem ja üleüldse keegi, keda saaks kutsuda sõnaga "sõber."

Puss och kram!

It wasn't fake.

2009-07-03T03:23:00.008+03:00

Ma elan täiesti mõttetut elu ja ma isegi ei tea mis oleks mõttekas. Vähemalt minu jaoks. Teate, ma tahaks abielluda, okeeeiii isegi mu jaoks on see naljakas, aga tegelt, see oleks lahe ju. Mul on mingid räiged plaanid mu edassikeks eluks, aga ma tean ka seda, et need ei täitu. Keegi ei tahaks minuga abielluda, haaaaahaa, ma ka ei taha.
Teate, et ma jätsin KÕIK suhted minevikku, nüüdsest olengi üksiüksiüksi 24/7. nii on lihtsam ehk. Ma ei taha end kellelegi pühendada, sest naguniiii ei tule sellest mitte midagi välja, niieeeeettttt hoidke eemale, ekkkksssss.
käisime täna krossi sõitmas,oikurat kunagi pole vist NIIIIIII palav olnud. eile käisime peipsis ujumas, see on üks järv eestis kas teate, hoiioioooiii. :D aga siis käisime võistlusi ka vaatamas.
Ma tahaks et mu elu oleks ilus. Noo jaah, ta ongi, aga ma lihtsalt tahaks kedagi enda kõrvale, no see jääbki lootuseks vaid, nii et ma ei oska midagi kirjutada. MA OLEN HALE.
Tegelikult ma igatsen Sind. Aga Sa ei tea seda. Ja ma vahel nutan, sest mu igatsus on tõesti suur. Aga Sina ei tea seda. Tahaks Sulle musi teha. Anomaisaaaaa - fakkkkjuuuuuu. !!! Teate. Ma teen nüüd midagi. Amaisegi eiteamidaaaa. aga ma ei jaksa rohkem kirjutada, kuigi oleks nii palju mida kirjutada. Kui kedagi huvitab, mis vahepeal toimund on, siis lihtsalt küsige.... aaaaaa pohhhuuiiii, kedagi ei huvita ju, niiietttttjaaahtsauuuuuuuuuuuuuuuuuu!

Tahaks kellegagi rääkida. Näost-näkku. Ükstapuha millest, lihtsalt suhelda. Kui keegi9 on huvitatud, siis andke teada! :) Tahaks kellelegi küllla trippida, plzzzzzzz, oehhhhh, tegelt ongi niii, et ma passin terve suve kodus ja võistlustel, sest keegi pole küllalt sõber. :/

SUPER!

2009-06-20T23:37:00.003+03:00

Tänane päev on rohkem kui korda läinud. Ma lähen varsti magama, tegelt ka. Endalegi üllatuseks, aga ma olen retsilt väsinud.
Sõita oli hea. Nii mööda teed kui üle äärekivide. A no kes siis nalja teeb kui ise ei tee? Mina teen, ja alati. Õnn oli täna mu poolel - kolmas koht. (Ühe õnn on teise õnnetus, aga mis seal parata, elu on selline.) Sürgaverele kolmikvõit - juhhuu. Ma ütleks, et päris hästi, sest esimene võistlus siiski. :D Tuju oli kohe superhea. Peale kõige selle sain ma end päris segi naerda. Nojah, nagu ma seda muidu igalpool ja igal hetkel ei teeks. Koju jõudes mõtlesin küll, et kaon magama, a no kus sa siis sellega. Kargasin oma kaherattalise selga ja käisin klubis kiivri järel ja sõitsin musi juurde. Nalja sai? Oojaa. Kümne paiku tulin sealt tagasi ja olin totaalselt läbikülmunud, hakkasin tuld tegema ja no nüüd ma siin siis olen. Aga tegelikult me nägime vikerkaart. See oli ilus. Elu on üldse ilus. Avage silmad ja nähke seda, eks. (:

Mu muskam.

Ilus. Kuramuse ilus oli.

Lähen joon ennast täis, nutan trepil Su pärast, eks hiljem siis näis...

2009-06-19T16:08:00.003+03:00

Jäääär'a "Viimane tramm" on mu hetke lemmiklugu. See on kuidagi mõnus lihtsalt. 3'ndal augustil on Tätte Viljandis. Tahaks vaatama minna.
See millest ma nüüd kirjutama hakkan on kõik väga ebaloogilises järjestuses ja paljud ei saagi aru millest ma kirjutan ja ma ise ei saa üldse aru miks ma kirjutan. Võibolla on mul igav. Ei. Sellist asja ma ei tunne. Naljakas on see, et ma olin täiesti veendunud, et see tuleb oh-my-god-kõige-kõige-nõmedam-suvi-ever. Aga ma eksisin. Eksimine on inimlik, right?

Homme
on Sakus võistlused. Sõidan hommikul vara sinna kohale, helistan Kerlile ja loodan, et ta tuleb sinna chillima. Vahepeal harjutan ja vahepeal võistlen ja üldiselt passin teisi. Sõidan koju ja lähen magama.

Täna
tuleb Kati. (Tahaks nii-nii väga jooma hakata, eks.) Nooo ja me peame. Aa, koolis käisin ka täna. HAHAHAHA! Mitte ükski kool ei taha mind. Ma ka siukest tonti ei tahaks. :D Tööd mul ka pole ja olen lihtsalt one big failure. Sain prillid. Päris enda omad. Nüüd tahaks seda nunnut kiivrit ka. Taavi põlvekaitsmed sain ka endale, hah.

Eile
käisime üle kuradi pika aja Epras. Vahepeal sai ainult võrridega sõidetud, nii et krossikaga oli vägaväga võõras sõita. Siuke tunne nagu esimest korda. okkkei, matsu ei pannud, aga siiski. Pealegi ma üritan oma jalad korda saada, sinikad juba paranevad, neid tekib pidevalt juurde küll, aga need pisikesed ei häiri mind. Peaasi et selliseid suuri latakaid (mida enamus näinud on, tänu orkut.com'ile :D) enam ei tuleks.
Üleeile ja kõik sellele eelnevad päevad
ma tõusen, söön ja joon kohvi. Panen riidesse ja lähen sõitma. Suhteliselt rutiin juba. :D Mulle meeldib. Kuigi vahel tahaks küll magada mitu päeva järjest ja MITTE ÜHEGI inimesega suhelda. Netis pole probleemi, msni ma ei satu, sest see ei paku pinget. Aga nahhui need inimesed sajavad reaalis sisse ju. Okei, mulle sobib väga hästi see variant et ma nendega paar tundi siin koos olen, ja ülejäänd õhtu iseenda seltsis veedan. kodus on ikka nii hea olla, ei pea kellegi nägu mitu nädalat järjest taluma. Kuigi jah, Kati&Siiru puhul teeks ma raudse erandi. Aga ühtki teist inimest peale nende kahe ma enda kõrval näha ei taha. Ma abielluks ka nende kahega, kui kahenaisepidamine oleks ametlikult lubatud. Või kui omasooliste abielu oleks üldse legaliseeritud. Hah, pean ootama. :D

Üks asi häirib mind veel. Ja siinkohal pean ma tõdema, et sellest pole mul kellegagi rääkida ja iseendaga ma ka seda probleemi lahendatud ei saa. :/ Vahel on kergem asjad jätta lahendamata, mida ma ka hetkel teen.
Oijah, siia blogisse tuleb nüüd vist ajutine paus. Kuni järgmise korrani, mil mul on jälle vaba aega, et kirjutada. Või selle hetkeni, mil ma kavatasen oma elu igavaks muuta. (Igaüks on oma õnne sepp!)
Palun kinkige mulle 97256t354627845 tünnitäit päikest. Tahaks, et oleks lihtsalt soe kasvõi.

Palju õnne inimesed.

2009-06-09T13:03:00.002+03:00

Sa arvad kõik saab korda, nii ma arvasin ka. Sa arvad kõik saab korda, aga tegelt ei saa.

No tegelikult mul on vaid üksainus küsimus. See oleks selline: MILLLE KURADI PÄRAST MA ENNAST NII TÄIS JÕIN?!?!?! ma olen ikka veel natuke täis, jou. tegelt ma arvasin et ei ole, aga ma ei suuda sirgelt kõndida ja komistan omaenda jalgade taha. ma jäin täiesti kindlasti 150 km/h sõitva trammi alla. üleeilne kross ja eilne jooming kooskõlas ei ole sugugi meeldivad.
Ja kui ma jään võlgu siis ilmselt panen oma mobiili hääletu peale just helistamise peale silmitsen ekraani ja mõtlen et ma olen koosolekul Ja mõtlesin et ma kuu aega ei joo koorman end trenniga üle, sest tervis korras võib kõik suve kuud end kulmudeni täis imeda

aikurat, see on nii geniaalne laul lihtsalt!

ma räägiks sellest, mida me eile tegime. jah, ma räägiks kui kedagi huvitaks ja.... kui need asjad kannataks siin avaldamist. :D :D okkei, teate nüüd, et ma olen räme parm ja mul on 2 maailma parimat sõpra ja muud mul pole ja muud ei tahagi, sest ilma nende kaheta oleks mu elu VÄGA igav. kaks eluarmastust mul, kes teevad mind õnnelikuks. ja ma siin panen puslet eilsest veel kokku ja mõtlen, et ma ei ole normaalne. ja varsti lähen alla ja saan hästi palju sõimata (MA SAAN, sest mind hoiatati juba selle eest :D) no ja ma siis ütlen, et mendile vahele ei jäänd ja ellu jäime ka, keep it real.
hoolimata kõigest, on mul hea tuju. Ma ei tea miks, äkki on asi selles, et musi on siin kõrval mul, äkki on asi selles, et ma olen segi. äkki on asi hoopis milleski muus?

tavv, ma lähen naudin ilusat ilma nüüd ja elan elu. girls just wanna have fun, jooouuuks, peab paika küll vist. :D tsautsau.

Fairytale.

2009-06-07T22:25:00.002+03:00

Tegelikult mul on hea meel selle üle, et Katil on hea meel, et minul oli hea päev. :D
Tegelikult ma olen täna niiiii palju naerda saand ja täna oli nii hea päev ja oooohhhhh. Makiga sai lolli mängitud. webcam sex rulz! krossi sai sõidetud. paari sinika võrra rikkam olen nüüd. :D tegelikult mul on hea tuju ja ma täitsa tahan elada ja mul pole millegi üle vinguda. Suvi on ka käes ja ulalalaa, mida rohkemat olekski tahta, homme peaks koolidesse tšillima minema tegelt vist.
Ja tegelt ma tahaks sinna rajale tagasi. ooohhhh, rahvas tuleb varsti. OMG, ma olen majas TÄITSA üksinda, :D lastekari peaks üpris varsti jõudma ja ema vennaga ka, kaua nad seal haiglas ikka passivad.
okkkkeeeeei, olge lahedad, sest ma olen lahe ja päikest tahaks seal hallis taevas juba näha. tsau muskamid.

Make her smile come back and shine just like it used to be.

2009-06-06T12:44:00.002+03:00

Kell pool üks, (minu jaoks) hommikul suudab ta mu juba nii fckng närvi ajada. Muiduuugi, kallis venna, kuidas selline tore poiss üldse halba saab teha? M*nn on.

Nii. Tegelikult ma vaatasin aknast välja, paistis seal taevas natuke sinist ka. Ja siis hakkas vihma sadama. Haha, Vvvväga tore.

Nägin peeglit. Kohutav vaatepilt. Selline on tavaliselt külajotadel. Aga mina pole joonud oi-kurat-kes-teab-kui-kaua juba. Mul pohhui. Kole olen ja koledaks jään, kui mind koledaks loodi.

Ma kuulan seda laulu. Ma ei tea kui palju juba. Mulle meeldib selle muusika, ma armastan selle sõnu. The one thing that always tore us apart is the one thing I won’t touch again And in a sick way I want to thank you for holding my head up late at night While I was busy waging wars on myself, you were trying to stop the fight You never doubted my warped opinions on things like suicidal hate You made me compliment myself when it was way too hard to take So I’ll drive so fucking far away that I never cross your mind.

Suhteliselt vaene.

2009-06-06T01:03:00.002+03:00

Ma ütlesin emmele, et tahan viina. Ei olnud nõus ostma. Ütles, et veiniga on nõus. No okei. Ei olnud nõus poodi sõitma. No kuraaaat! Ütles, et võta auto ja käi ära. haha, palju õnne mulle.

Ma ei oska enam midagi teha. Mu telefon on kuskil. Ma ei tea kus. Mul on pohhui, sest selle sitaga pole nagunii midagi teha. Üleüldiselt, ma kavatsen oodata, kui kaua on see sellises olekus, et keegi sellele ei helista. sms'idest rääkimata. Ma kavatsesin olla üksi ja üksi ja üksi ja masenduses. Aga kogu see idüll lõhuti. Fakk. Homse päevaga oleks mul nii palju ette võtta, aga ma kavatsen ukse lukku keerata ja selle maha magada. Uni on mu parim sõber, seda teavad kõik. Nüüd on lõplikult suvi käes ja see suvi tuleb samasugune nagu alati. Mul on midagi viga, aga ma üritan siiamaani selgusele jõuda, mis. Võibolla ongi mul selline iseloom, mis kellelegi ei sobi ja okkkei, saan ka üksi hakkama. Mis teha.

Pühapäev. tuleb vinge, ekkkkks? no peab tulema. Mu suur armastus tuleb siiakanti. Mu ülihaiged õelapsed tulevad siia. Sellel päeval ma lihtsalt pean saama naerda, eksju. Kompenseerin oma viimased paar haiget päeva. Päris äge on paari päevaga jääda ilma kõigest, mis sul on. Polegi nii perses olukorda veel varem olnud. Nojaah, kunagi on ikka esimene kord.
Ja mul on kõigele lisaks nii kopp ees oma värdjast vennast. Ma tõepoolest vihkan teda. Tunne on vastastikune. Täna ta tuli näiteks kahe suure lihunikunoaga mu nina alla vehkima. tra, enne tapan ma ennast ise ära, kui lasen tal end pussitada. Ta on tegelikult üks väga tore poiss, mhm. Mul ei olnud midagi paremat peale kulbiga vee näkku viskamisest pakkuda tol hetkel. Enesekaitse seegi. Ma pean teda veel niiii fckng kaua kannatama. Oehhh, KÕIK on nii masendav. :/

Tühjus.
ja endiselt - ma ei taha elada.

What do you do when everything's gone?

2009-06-05T01:51:00.002+03:00

I cry. Su sees valitseb tühjus. Su ümber on mõningaid inimesi, aga sa ei pane isegi tähele, sest sina pole tervik, mõned killud sinust on puudu. Puudu - jäädavalt. Sa ei taha et nii oleks. Sa nutad ja sul on nii kuradima raske. Ei, raske oleks kaotada üht inimest oma elust. Rohkem neid kaotada on aga liig, mis liig.
Vahel sa mõtled enesetapule. Vahest teed sa seda liiga tihti? Enamjaolt tulevad sul pähe realistlikud mõtted ja vähenegi positiivsus, sest elu on ees. Seda peab nautima. See ei tohiks veel lõppeda. Aga enam sul pole neid realistlikke mõtteid. Enam pole isegi kedagi, kes pühiks pisarad ja kallistaks, tugevasti, nii kaua kuni sul hakkab parem. ja ma nutan hetkel samamoodi nagu eile, hetkel, mil ma lasin sust lahti ja astusin sammu eemale ja pidin leppima et sa lähed, sind pole enam. Minu jaoks.
MA ei taha surra. Aga ma ei suuda teieta.

Üksindus on see kui sul on telefon, aga heliseb ainult äratuskell.

2009-06-03T19:15:00.003+03:00

Raske hommik. Liiga tihti pinisev äratuskell. See-eest annab märku, et selline asi mul üldse veel eksisteerib. Rõve vihm. Liiga pikk praamisõit. Äratus. Lühikene bussisõit. Hommikune kohv. Autosõit. Mendimaja. Vastik. Tund aega. Kaua. Mäluaugud. Normaalne. Mälestuste taastamine. Jube. Autosõit. Passimine. Autosõit. Teine autosõit. Pürksi. Öak. Avalduse sisseviimine. Kati. Lahkumine. Emotsioonid. Pisarad. Naer. Pisarad, pisarad, pisarad. Everybody cries, right? Tuim olek. Vastikus. Tühi korter. Tühjus.
Sometimes everything's wrong.

Selline siis ongi lõpp.

Ma arvan, et ma nutan veel ja veel ja paljupalju. Ja keegi ei näe seda, keegi ei tea seda ja seda parem mulle.

Armastan. Sügaval oma südames. Igavesti. (L)

Come on skinny love, what happened here?

2009-05-31T23:07:00.005+03:00

Ma ei pruugi olla see kõige Ilusam, Ägedam, Lahedam, Parem ja Vingem inimene keda sa tead, aga ma olen Marleen ja kui sa mind tunned siis on see täiesti piisav. Rohkem kui piisav. Ja kui sa mind ei tunne ja ei tahagi tunda, siis pole mitte millelgi mõtet. Sa oled loll. Jah, oled, kui sa ei saa aru kes sul on. Viska kaugele ja valusalt või võta ja hoia tugevasti. Valik on sinu. Valikuid tuleb aga meil kõigil paratamatult teha. Tee oma valik. Juba täna.

Come on skinny love just last the year Pour a little salt we were never here My, my, my, my, my, my, my, my Staring at the sink of blood and crushed veneer

Miks elu ei võiks olla sama lihtne kui esimese klassi matemaatika, kus üks pluss üks on ilma eranditeta ALATI kaks? Miks inimesed ei võiks olla ja jääda? Miks, miks, miks - selle sõnaga algavad küsimused pole enamasti head, sest tihtipeale pole neile vastust. Aga ma tahaksin et oleksid.

Who will love you?
Who will fight?
Who will fall far behind?

Ja ma tahaksin, et Sina oleksid. Olemas. Minu jaoks.

I told you to be patient,
I told you to be fine,
I told you to be balanced,
I told you to be kind.
In the morning I'll be with you,
but it will be a different "kind".
I'll be holding all the tickets
and you'll be owning all the fines.

Ma armastan seda laulu. Omal viisil. Natukene. See teeb mind kurvaks, aga siiski meeldib mulle. Just nagu sinagi.

*ps. ma olen täitsa Marleen. Selline nagu olen, selliseks ka jään. Oma parimate ja halvimate külgedega. VÕTA VÕI JÄTA!

There's one minute of your day...

2009-05-30T19:23:00.003+03:00

Ma olen omadega suvelainel. Võibolla ei tohiks nii, aga ma ei suuda enam. Nii hea on tunda, et sa ei pea millelegi mõtlema, lihtsalt oled, vaikid, vaatad ümberringi toimuvat, vahepeal suhtled ja siis jälle oled. Iseenesest - paljusid asju ei tohiks.
Nii hää oli Katiga rääkida täna, nii hea oli siidrit juua, nii hea oli Musiga rääkida, nii halb oli see, et tal aku sai tühjaks. Nii halb oli see, et enamus mu praamisõidust oli igav. See osa, kus ma magasin. Nii hea oli vahelduseks olla Hiiumaal. Tegelikult oli täna tore päev. a pmst ma ärkasin enne poolt kuute, nii et ma olen pääris natuke väsinud.
Oehh, tegelt ma olen natukene segi. Ainult natukene. Ülehomme on eksam ja siis tuleb Vormsi läbu ja suvetöö ja siis on finiiito IGAVESEKS selle pommiauguga. (mitte et ma teise pommiauku tagasi ei koliks, aga see selleks : D)
a ma ei teagi nüüd, mida öelda. olge lahedad või mida iganes te olla tahate.

Mulle ei meeldi nii, et alati kui kool lõppeb, jään mina haigeks.

2009-05-28T21:55:00.004+03:00

Mul on kõht rämedalt täis ja üleüldse olen ma ennast täna räigelt ülesöönud. Hull.

Hommikul lasin esimese tunni üle, pole mingeid lisakahtesid vaja mulle. Hommikul sain teada, et arst otsib mind taga, mul üks süst saamata. Sain süsti. Imekombel ma ei röökind & karjunud nagu alati, piirdusin vaid mossis näo ja "AIA"'ga.

Ja mul on kooliga niiiii korras (v.a. mate ja füsa) aga, ma olen teinud head tööd, ennast lolliks pingutand ja päev enne viimast koolipäeva mõistan ma alles, et kogu see jama tasus end ära. Õnnitlege mind nüüd, jei. :D Tegelikult on homme 2 bio tööd veel ees ja suve algus kahe tapamasina seltsis, aga see ei loe praeguse kõrval just palju. AGA TÜRA, ma tahan et see oleks läbi. PALUN! Ükskord see ongi läbi ja siiiiiis ma ohkan sügavalt välja ja lähen elan natuke aega. Ma tahaks rämedalt Miku juurde. Lihtsalt nii hullult tahaks. A kas ma saan? eiiiiiiiii. Ükskord ikka, a no putsi, kui kaua peab veel ootama.

Roosat juuksevärvi tahaks ka. Juuksed on rõvedad, pole mingi 2 nädalat värvind. Masendav kui kiiresti see nõme fckng juuksevärv välja kasvab.Midagi tahtsin veel, a no ilmselt see polnd nii tähtis asi, et enam meeles pole.

Mu käsi valutab. Süstikohast. Öak, ma vihkan süste. ja arste ja arstiruume ja haiglaid. Mul on teatud määral foobia nende vastu. Aga see selleks.

Olge nüüd ilusad ja nautige vihma, mida igapäev taevast alla tuleb ja näppige naba. Ma lähen õpin oma bioloogiat, oma parimat sõpra ja kui kellelgi kohvi on, siis paluuuun saatke mulle, kohe, sest täna öösel on mul vaja VÄGA väga kaua üleval püsida. ;/

*Avastasin pilte Siiru arvutis ja avastused olid päris veidrad, sellessuhtes, et ma ei teadnudki et sellised pildid olemas on. Mälukad on mul ka ühed head sõbrad. (:

someday.

2009-05-27T01:06:00.002+03:00

Ma lõpetan, ma lõpetan, ma lõpetan. Ma lõpetan selle jama ära ja lähen IGAVESEKS siit minema. Ja ma ei jaksa enam kuulata inimeste küsimus: Kuhu? Miks? Tegelt? pffff. Kahjuks või õnneks osutub see lahkumine keerulisemaks kui ma ette kujutasin. SUUUUR, SUUUUR aitäh, mate ja füsa. Te saate mu suurteks sõpradeks peaaegu et nädala pärast juba.

Kui kõik on pidevas muutumises (st. igapäev on uued lootused, unistused ja info su tulevase elu kohta) ja omadega metsas, siis rohkem hullemaks ei saa ju enam minna, eks?

In the dark there may be fear, but there is also hope.

2009-05-26T01:01:00.004+03:00

if you knew this was your last day on earth, how would you want to spend it?
Mina teeksin seda ja siis veel toda ja aa... seda ka hästi palju ja sellest natukene ka. Mitte midagi, mida ma saaks teha siin, samas kui iga päeva tuleb elada nii, nagu jääks see viimaseks. Paratamatult ühel päeval nii see on. Ma lähen siit ära ja ma olen rahul sellega. Mul on kõrini igalpool elamisest, ma lähen koju. Keegi teab mitmes kohas ma elanud olen üldse? Teate küll, aga ilmselt lihtsalt ei mäleta. Kui mäletaksite, siis mõistaksite võibolla, miks ma koju tahan. Tegelikult on mul kohutavalt palju unistusi, lootusi, hirme, tahtmisi ja mida kõike veel mul pole. Nendest ei tea keegi mitte midagi. Ilmselt on asi selles, et vähesed inimesed oskavad rääkida. Suhelda oskab ilmselt igaüks, aga rääkimine ja kuulamine on see, mis ei tule enamustel välja. Kuid mõnikord õnnestub see isegi mul. Ja isegi sul.
We move on, we move out, we move away from our families and form our own. But the basic insecurities, the basic fears and all those old wounds just grow up with us.Mul tuli niiiiii suur kirjutamisvajadus peale, aga ma ei saa aru miks ma kirjutan. Ma vist tahtsin midagi öelda, aga ma ei mäleta enam. See tekst on ilmselt kõik väga sassis, sest mul on jube uni. Ma ei taha magada, uni lihtsalt paneb mind tahtma. Lihtne ja loogiline. Aga ma tahtsin midagi öelda. Olgu, ütlen mõni teinekord. Praegu lähen ja viskan oma raske pea oma pehmesse patja, kuulan mingeid masekaid laule ja lihtsalt kaon. Kui ma tagasi tulen, siis on kõik nii külm ja kole ja valge ja mu mp3 on mulle teinud mitu tiiru ümber kaela ja kurk valutab ja kähiseb ning silmad on kinni paistetand. Aga ma olen harjunud sellega juba, nii et mis mul ikka vinguda.
Time flies. Time waits for no man. Time heals all wounds. All any of us wants is more time. Time to stand up. Time to grow up. Time to let go. Time.

...ja oma rahvaga mul' meeldib olla koos.

2009-05-24T01:16:00.002+03:00

Üks nädalavahetus - kolmapäevast pühapäevani - tundus see maja nagu KODU. Kõige täpsemas tähenduses. Mul olid olemas KÕIK mu paremad inimesed, ma ei pidanud mitte kedagi igatsema. Nüüd oleks see koht vaid nagu koht, kus olla ja masendust tunda. Maybe someday it will be the same. No, it won't be the same, never again.

Poolteist nädalat veel. :'(

Mul on pilet sõiduks olemas...

2009-05-21T20:30:00.009+03:00

...kuid kahjuks sõidab see rong täiskiirusel otse p*tsi.

Maailma lõpp on rongi lõgin udusse hääbuvail mustadel rööbastel, millel me kõik oleme kunagi sooritanud enesetapu ja kuhu me kõik tuleme kunagi tagasi valgesse haihtunud hävinguna.

See kõik on kas liiga epic fail või olen mina, kes tõmbab igast sitta ligi. FAIL pigem, sest ma pole ainus. Kui suur on tõenäosus, et Ellla-ella-ee-eee-e-e küsib järjest Pagarit ja Tõnuristi? Ning seejärel kirjutab neile mõlemale ühe ilusa kahe. Järjekordne mõttetu kaks. Iseenesest tõenäosus on kuradima väike, aga kui kaua järjest ikka jopata saab? Ei saagi.
Kui tore on kursprov, ilma et sa ühtegi asja oskaksid sinna kirjutada? No ma võin öelda, et mitte eriti tore. Ja ma veel arvasin AUSÕNA, et ma oskan rootsi keelt (noh, kasvõi kuigi palju). Vsjo on sellega ka. Mahe hala on see kõik, ma tean. Kuradi reaalne hala. Pealegi inka õps nõustus Katiga, et ma olen EMO. how sweet is that. Palun, Kati, ära karju keset tundi üle klassi midagi, mis mind puudutaks, sest sealt tulevad kõikide pilgud ja tähelepanu mulle ei meeldi. Tänane oli naljakas küll ja ma naersin, aga samal ajal tundsin ma liiiiga palju silmi mind vaatamas. No äkki nad tšekkisid üle igaksjuhuks, kas ma olen emo või mitte. Hah, maailm on hulluks läinud, tegelt ka.
Füüsika tunnis ongi hea kui ei pea midagi tegema, vaid saad enda läpakas spider solitaire'i mängida ja samal ajal tuleb su KÕIGE PAREM klassijuhataja ja viskab mingi lehe kätte. Veel parem on avastada, et see ei olegi viimane kontrolltöö. Ma olen retard. Põhiline on siiski saada 8 päeva tagasi välja antud käskkiri. NO KURAT MA KÄIN KOOLIS. Mille eest need mõttetud paberilehed tulevad siis? Oeh, teaks ma isegi. Rohkem ma neid nagunii ei saa, sest kohe kohe on see läbi ja ma lähen siit ära. Isegi maailmalõpp ei takistaks mind. Ma vihkan seda kohta... ja neid inimesi. Nende kahepalgelisust.
Ega feilimine ju kooliga ei piirdu. Ma ei saanud lihstalt pessu minna, sest see fckng vesi nägi korraks mind ja paugupealt oli kadund. Ma olen nii jube, et isegi vee hirmutan minema. Uujee.
Plusssssss mul ei ole MITTE KELLEGAGI rääkida. wtf, that kind of shit doesn't happen to me. Ma tahaks niiii palju rääkida, ei tea isegi millest. Tahaks, et oleks keegi kellega rääkida. Õigusõigus, mu möla ei kannatata välja ju. MA RÄÄGIN LIIIIIIIIIIIIIGA PALJU. Nojah, andke andeks kui vahest kedagi vajan.
ainsaks kaaslaseks on süda pihus ja igatsuse halvav mürk mu ihus.

Mul on tunded - jah, isegi minul, aga te ei näe neid. Kasvõi praegu, ainult hetkeks, võiks tulla keegi, kallistada kõvasti ja öelda:"It's okay to cry." Teha pai ja siis minna, jätta mind siia. Üksi. Ja keegi isegi ei helista. Üksindus on see, kui on olemas mobiiltelefon, aga heliseb ainult äratuskell. Nii on lood minuga.

See pole tavaline meri
See pole maailm
Vikerkaar on katkine ja
Üks punane päike nutab rannas

grrr, ma paneks endale pommi alla praegu, sest ma ei saa mitttttttte kuidagi endaga hakkama ja see teeb kurvaks. homme on keemias 2 kontrolltööd pluss bioloogia kt pluss bio järeltööd. Ülearust aju pole pakkuda? Mul oleks natukeseks vaja laenata.

Reaalsus rebituna mitmekstuhandeks tükiks.
Ja tükkidest kleebitud tervik.
Tervik, peaaegu täiuslik.

Kuidas möödus täna teie päev?

2009-05-19T22:03:00.003+03:00

Palju palju palju õnne Mia Mai'le. Tal oli tegelikult eile sünnipäev. Sai viieseks juba. Aga ma ei jõudnud eile seda postitust teha - mul polnud aega. Täna pole aega, homme pole, ülehomme ka. Duh, tahan aega. Tegelikult see selleks, aga nad on kuu aega Eestist ära olnud, järgmisel nädalal tulevad tagasi, ma lähen kindlasti külla, sest seal majas on kaks maailma kõige ägedamat last. Ja Mia on kõige roosam keda ma tean. Roosaga seonduv läheb mulle peale. :D
Igatahes, ma tahaks hästihästi palju kirjutada praegu, aga mul POLE AEGA. no shit. 13 päeva veel, siis on vsjo harašo. Võibolla mitte kõik, võibolla läheb mu suvi TOTAALSELT metsa. Ja kui läheb siis hakkan ma metsavennaks. A ja raudselt lähevad järgmise aasta plaanid ka kuskile metsakanti, siis on kõik VÄGAVÄGA pointless. Aga ma võtan hetkel kõike mõistusega ja ärge korrutage mulle, et pinguta, pinguta. Ma jäin MA-EI-TEA millest haigeks. Ma lükkan selle stressi ja pingutuste kaela. Sest ma jään harva haigeks, ja sugugi mitte üleöö, nagu täna juhtus. Aga mul pole aega haige olla, tsau lähen piinan enda laipa geograafiaga nüüd. Keep it real.

Ja veelkord, palju palju palju õnne ja imeilusat elu Sulle, väikeroosamusiiii. ;*

Then there's You.

2009-05-10T03:57:00.002+03:00

Õõõõäääääähhh. Mul ei ole siia isegi mitte midagi kirjutada. Aga ma ikka kirjutan ja ma ei tea isegi millest. Mul on kirjutamissõltuvus. Hetkeline. Kõik musid lähevad järjet msnist ära ja järele jääb tühjus. Nüüd on mul vaid see tobe valge kast kuhu kirjutada ja kus teiselpool pole kedagi. Tuleb leppida sellegagi. Mulle mõjub see nädalavahetus hästi, ma tean. Üksindus kulub ära, kui sa ei saa tavalistel päevadel poolt tundigi iseenda seltsis veeta. Ei, ma olen väga rahul kui ma pean 24/7 koos olema inimestega, kellest mul ei saa isu kunagi täis, aga praegused lood on teistsugused. Igastahes, patareid täis laetud ja hea olla ja kell on neli juba ja ma peaks magama minema ja 125 asja veel tegema. Aga kas ma viitsin? Nah, ma olen liiiiga laisk kõige jaoks. Ega ma ilmaasjata pekikuubikuruubik pole. Kõige jaoks on vaja tahtejõudu ja viitsimist. Teil pole aimugi kui palju on mul tahtejõudu. Viitsimist aga - ei kunagi. Nii et kui keegi mulle jõulukinki tahaks teha, siis plz üks suuuuuur kotitäis viitsimist. Ma oleks pärispäris tänulik. Tegelikult, mis ma ikka hädaldan. Mul on kõik olemas ja ma olen rahul. Rahul kõigega mis mul on ja mis mind ümbritseb, aga iseendaga olen vaenujalal. Ma ei taha endaga sõbraks ka saada, sest mulle ei meeldi sellised sõbrad, kelles peab pettuma. Parem hoian endast eemale. Sõbrakesed, teie ärge minust eemale hoidke, teie minus pettuma ei pea, see on ainult meie kahe vaheline värk. Te olete mu elu, ausõna. Ilma teieta ei suudaks ma hommikuti üles tõusta, astuda neid samme, millest jäävad mu selja taha jäljed. Üldiselt tänu kolmele inimesele olen ma elus siiani püsinud ja tänu ühele inimesele tean ma jälle, mis tunne on edasi kõndida, vaatamata selja taha ja mitte ühe koha peal paigal seista. Ma ei oska teid isegi selle eest tänada, sest see kõik on sellise väärtusega, millel puudub hind, aga mille eest ma olen teile tänulik oma elu lõpuni. See, kas te mind ka usute, on teie endi otsustada. Ma olen juba harjunud, et see mida ma räägin, seda ei usuta. Ja ma ei oska teid uskuma ka mitte panna, sry. Aga jätan selle teema. Lihtsalt, et te teaksite, sest ma tean, et te loete seda. Mingi eriti maselaulud mängivad, aga need on head. Mu sõrmeotsad muutuvad igapäevaga koledamaks. See oli lambi vahemärkus, sest mu pilk lihtsalt sattus neile. Jah, taas. Haige värk, aga kui sa oma sõrmi lihtsalt ei tunne, siis on naljakas. Ma peaksin tegelikult ennast magama sundima. Mida teeb head mulle see, kui ma passin poole ööni üleval? Mitte midagi head ei tee, hommikuse ärkamise lükkab hilisemaks lihtsalt.
Üks viimane asi veel. Ma vihkan niii väga igatsust. See tunne sööb su seest nii tühjaks, et lihtsalt paha hakkab. Samas, kui seda tunnet poleks, siis ei teaks kui palju kellestki hoolid. Pikka aega seda tunda on lihtsalt hinge hävitav.
Jette-Liis. Ma natuke vihkan Sind. Sa tulid, olid ja läksid. Sa olid nagu mu abikaasa. Me elasime ühes toas ju, õigus küll. Me lollitasime, karjusime, naersime, nutsime koos.Me tegime enamus asju koos. Vahel ma küll olin üksi retard ja Sina peksid mind, aga see oli vajalik neil hetkedel. Ja ma vihkan kui peab rääkima minevikuvormis. Alustada üldse edasi elamist ilma Sinuta oli paras katsumus, for real. Mul on kaks head tauni altkorruselt roosast toast, aga siiski, one from the green room is lost. Mina muutusin ka normaalsemaks ja ma ei ütle et see hea muutus oli. Vahel lihtsalt vaatan Su voodit ja mõtlen kui väga tahaks, et Sa seal oleksid. Ma vist isegi nutsin ükskord. Aga Sa oled mul südames ja nii ka jääb!
Miku. Üks päev Sind nägemata on juba nagu terve igavik. Ja üldiselt ma hakkan kergelt igatsema, aga Sinu puhul veel eriti. Kohe kui Sind enam vaateväljas pole, tahaks teha veel ühe suuuuure kalli Sulle, isegi kui Sa päriselt peaks pooleks minema, ikka teeksin. Ja Sa oled lihtsalt nii kuramuse imeline poiss, et võimatu oleks Sind mitte igatseda.
Ja ma igatsen veelgi mitmeid inimesi, aga mitte nii meeletult kui neid kahte. Ja lihtsalt mainin seda, et kell on nii kuramuse palju. Voodi ootab. Ja ma vihkan seda kui ma pean ronima sinna kuramuse teki alla üksi ja hommikul silmad avades on mu kõrval endiselt tühjus. Vihkan. Unenägudes on kõik palju ilusam - reaalsus, mõtted ja tunded ei tule sind lambi hetkedel segama.
Ilusat ööd teile ja olge toredad ja kui te hommikul ärkate, siis kohe naerge, terve päev pidi kohe palju ilusam olema(keegi ausõna ütles kunagi niimoodi). Väljas linnud laulavad ja Leenu on nüüd Unenägudemaal.

Give me a hug.?

2009-05-07T18:29:00.006+03:00

Aju on nagu mingi imelik koht, mis on lihtsalt mingi sodi täis. Seda ei anna millegi jaoks kasutada, see lätakas on seal peas lihtsalt. Häiriv asi. Vahel ma tahaksin oma pea otsast ära lõigata, sest see tekitab raske, ebamugava tunde. Liiga tihti on seal way too much mõtteid. Vahel ma tahaksin üldse palju. Praegu on seal tühjus. Minus on tühjus. Igalpool minu ümber on tühjus. (Kui välja arvata äsja jooksmast tulnud Silja ja telekas, kust tuleb "Kodus ja võõrsil" ujee, isegi seda ei viitsi ma vaadata täna). Kõik on tühi. Ma ei viitsi kellegagi suhelda. Ma lihtsalt ei oska mitte midagi rääkida. Ma ei viitsi koristada. Milleks? Ma ei viitsi süüa. Kujutate ette kui palju raha ma täna söögile (loe:rämpsule) olen pannud? Ma ei viitsi õppida. ja ja, ma tean et peaksin püüdma ja üritama. Ma tean. Aga ulme, kui läbi see kõik võtab mind. JA MA MAGASIN TÄNA HOMMIKUL SISSE. wtf?! ajou, kirjanduse töö sain kätte. fuck it, ma õppisin selle jaoks! ikka ma saan kahe. pange juba näo järgi hindeid siis, milleks üldse vaeva näha? tagasilöögid on paratamatud. aga kui ma õpin 24/7 nagu õpetajad nõuavad ja mul ei ole mittte kuskilt aega võtta ja ma magan kogu aja pärast kooli, vabalt hommikuni välja, siis ma ütlen, et see pole normaalne. ja mu jaoks pole mitte ükski laul masendav praegu, masendav, duh. Mul pole isegi paha tuju, ma lihtsalt laman voodis, vahin lage ja aknalauaalust. ja ma tahaks nutta. nii väga tahaks. Mul pole pisaraid. vaene. Silja kutsus jooksma mind ennem. Kas ma läksin? ei, ma oleks tahtnud, aga ma olen nii läbi, et ma ei jõua voodistki tõusta. Ma peaksin fckng bioloogiat ja keemiat ja matat õppima. ma ei suuda, mu pea on niiiii tühi.
APPPPPPI PALUN KINKIGE mulle MINGISUGUNEGI tuju&olek. for god sake.
ma ainult vingun ja halan siin. a mul poooohhhhhuuuuuiiiiii.
hüppaks siit samast aknast alla praegu. natuke haiget saaks. mõttetu. tahaks siukest hüpet, kust surma ka saaks. Ma tahan elada. arvake ära miks. elus esimest korda ma tõeliselt tahan elus püsida. veel ja veel ja natuke veel. Ainult sellepärast, et saaks oma musi veel üks kord näha. ja siis veel üks kord ja siis veel üks kord ja nii kaua kuni kordasid enam ei tule. Ja Sa oled mu kõige parem. mu elu oleks praegu lihtsalt nii must-valge. tänu Sinule on rohi roheline ja päike kollane ja taevas sinine ja maailm roosa. 2345678 hiiglaslikku kalli Sulle selle eest! ja ma võiksin praegu lihtsalt Sinuga msnis rääkida. Ma näen et Sa oled online, ma tean, et mu tuju oleks hoobilt parandatud, mul oleks taas hea olla. Aga ei, ma olen hetkel isegi nii laisk, et online'i peale ennast panna ja Sinuga rääkima hakata - see käib lihtsalt üle jõu. Kuigi ma nii väga tahaksin ja ma nii meeletult igatsen Sind, siiski, ma ilmselt suudaks öelda Sulle vaid tsau ja sellega kõik piirduks. nii, et ma üritan magada nüüd. (mis täna mul kuidagi ei õnnestu), lasen tervel maailmal ennast painata ja vaatan Su nime ekraanil ja tean, et Sa oled seal ja tean, et ma olen nii m*nn, et enda tuju parandada. gosh, ma ei oska mitte midagi teha. plz just hold my hand and let my cry all those fckng tears. tonight. Ma olen nüüd mingiks ajaks igatsuse ja igavuse ja kurbuse all piinlev (marleen)tont, tsau.

& finally see what it means to be living.

2009-05-03T23:26:00.002+03:00

And your arm felt nice wrapped 'round my shoulder
And I had a feeling that I belonged
And I had a feeling I could be someone, be someone, be someone.

See laul on parim. Kolmapäevast tänaseni oli elu parem kui kunagi varem. Inimesed mu ümber on parimad. Elu on ilus. Ennast 175% kokku võtta on raske. Selle kõige vastu ei saa vaielda.
Ma tahaks hakkama saada, ausõna tahaks. Kuidagi liiga raske tundub see kõik. Kuid üritama peab. Tuletan siinkohal meelde ütlust "Üritus on luhtaläinud katse."
you should take some time think about your life you should take some time before you throw it all away

Mul on olemas rohkem kui ma kunagi ettegi oleks osanud kujutada. Mul on olemas omaette elu, kaugel kodust (hetkeks oli isegi maja, vau.) Mul on olemas maailma parimad sõbrad, kes on alati olemas ja olemas ja olemas ja rohkem pole vajagi. Ma saan olla nendega mina ise. Kõigest saab nendega rääkida, kõige üle saab nendega naerda, kõige üle saab nendega masetseda. KÕIKE saab nendega teha. Ilma nendeta pole Elu suure algustähega. Pealegi nad teevad maailma parimaid üllatusi. Mul on olemas maailma parim Musi. Ta käib küllaltki palju nende maailma parimate sõprade alla. Aga ta pole lihtsalt sõber, ta paneb mu südamest naeratama ja ta teab seda.
Igatahes, maailma suurim tänu mu maailma parimatele inimestele, selle eest, et te olemas olete. Ma ei taha, et te kunagi mu elust ära kaoksite, aga kõige selle juures on halb see, et mitte miski pole igavene. Kahjuks. Suureks kahjuks. Selle pärast olen ma just praegu õnnelik ja naudin kõike seda, mis mul just praegu olemas on.
See võib tunduda üleliia positiivne postitus kõigi nende teiste seas. Aga ei, see on reaalsus. Suutsin kuidagi oma silmad avada ja näha kõike head enda ümber. Vapustav.
Ma olen õnnelik. Täiesti kindlalt.
Head ööd! ;*

So I smile and try to mean it.

2009-04-26T00:10:00.002+03:00

Ma olen õnnelik. Kuradi õnnelik. Kõigega lihtsalt joppab alates neljapäevast saadik ja enam paremaks minna ei saagi.
Ma oskan naeratada, mul on olemas inimene, kes ei pea midagi tegemagi ja ma lihtsalt naeratan. Südamest naeratan. No fake smiles anymore. Those days are gone. Loodetavasti pikaks pikaks ajaks. Tegelikult ma ei kujutagi ette, et praegusel peaks lõpp kunagi tulema, see on lihtsalt liiga hea, et otsa saada. Ja pealegi, me rääkisime sellest eile, ma ei karda midagi enam. Lihtsalt, miks ma peaks, see on ajaraiskamine. Usaldan Sind ja muu ei loe. Ma ei kujutagi ette, miks minul peaks nii hästi üldse minema. Natuke veider. Aga läheb hästi, see on põhiline, eks.
Neljapäev oli lihtsalt liigagi ulme. Kuid ma sain mida tahtsin, ma nägin musi. Okei, kustusin ära ka kohe, aga ma jõudsin kohale siiski. Mitte ükski takistus pole nii suur, et ma temani ei jõuaks. Lähen kasvõi läbi tule ja vee. Reede sain sõimata ja sain teada, et on inimesi (ilmselt) kes minust kuigipalju hoolivad, see on veider, aga nii see on. Täna on laupäev, pidin kodu poole tulema, duh. Aga sellel olid ka omad plussid siiski. Sain telefoni kätte (keegi ei tea kui hea meel mul selle üle oli). Kuigi lugu on veider. Väga veider, tahaks teada kuidas mu telefon SINNA sai. See selleks. Koju jõudsin, kappas Kati siia (päris joogine Kati :D)jõime edasi ja käisime poes ja jõime jälle ja vahepeal grillisime ja kõik oli hää. Siis kõndisime oma 2l pilkuga Munsi poole ja elu oli päris tore. Selline tunne oli nagu poleks teda 144598678 aastat näinud, olgugi et neljapäeval alles koos siia tulime. :D tegelikult, mingi ulme trippi tegin vahepeal ja õnnelik olen ja enam paremaks ei saagi ju minna, nii et kõik on nii nii hea. Mina lähen aga magama nüüd. Kuskile venna narisse. No pohhui, et ta ei luband, ütles et ta voodi läheb katki kui mina sinna lähen, ma lähen ikkagi ja pealekauba voodi jääb ka terveks, sest niiii suur ma ka veel pole, kõigest natuke pekiruubikukuubik.
Mina ootan rõõmsalt kolmapäeva. Ja siis ma ei tea enam mida oodata. Elan need paar päeva loodetavasti kergelt üle. (: Ilusat und mulle.

I'll see You in my dreams, walking on the golden fields. You are my dream, no matter how close or far, I know You'll be with me.

If I lay here, if I just lay here, would You lie with me & just forget the world?

2009-04-21T21:16:00.003+03:00

Tujud muutuvad niiiiiii fckng ruttu. Jah, ma olin mingi hetk rõõmus. Naeratasin ja igast värki. Nüüdseks on see asendunud ma-ei-tea-millega. Ma olen kõigest loobunud. Ma ei taha mitte midagi, ma ei vaja mitte midagi, ma olen loll, väärtusetu, kaltsakas, munn ja mida te veel mu kohta ütlete, andke andeks, kõike ei jaksa meeles pidada. Olen siis olen, hoidke minust eemale, mina hoian teist ka. Mul ei ole mitte mingisugust tuju ja see ei paista mitte kuskilt tulevat ka. Mul ei ole ju mitte midagi viga, mille kuradi pärast ma pean siukse gtkgfkzfknj masenduse käes kannatama. MA EI TAHA! Miks see on siin? Ma ei ole tema jaoks õige koht. Ma peaksin õnnelik olema. Mul on olemas kõik mida ma üldse tahta võiksin, mis mul siis puudu on, et ma nii sitasti end tunnen? gosh, liiga palju küsimusi ja mitte ühtki vastust. Ma eraldun täielikult maailmast. istusin lihtsalt väga pikka aega õues, kuulasin mp3-e ja vahtisin taevast. See EI ole mina! Ma ei lähe msni, sest ma ei oska mitte midagi mitte kellegagi rääkida. Ma tahan ära surra vaid. Aga ma olen piisavalt munn ka selle jaoks. Ma ei suudaks elusees end ära tappa. Kahjuks.
Kõik asjad on üle pea kasvanud. Minul ei ole enam mitte mingisugust võimu nende üle. Helistage mulle, öelge, et ma olen värdjas ja kõik saab korda (see ütlus ei pea tegelikult kunagi paika). Okei, ärge helistage ka.Ma kuulen siukest paska iiga tihti. Mul ei ole teile midagi öelda. Teil pole mulle ka mitte. Pealegi, kõneaega on kõigil vähe, majanduskriis siiski noh.
Ma tahaksin midagigi tunda, aga kõik on tühi. See koht on ka siin tühi. Pohhui et ma olen inimeste keskel, ikkagi ma tunnen et pole kedagi. Ma tahaksin tunda, et kuskil siin maailmas on kodu. Ma tahaksin tunda, et ma olen elus. Tahaksin jääda magama hea tundega. Tahaksin naerda, mitte nutta. Ma ei ole Marleen. Ma olen tükkideks lagunenud tervik ja teaks ma isegi vaid põhjust.

Olge õnnelikud, sest te kõik olete seda väärt. ;*

Päike paistab kõrgel sinises taevas.

2009-04-21T13:38:00.002+03:00

See teeb lihtsalt tuju heaks. Poleks hullu isegi kui vihma sajaks, ma oleks ikkagi õnnelik. Elu on kuidagi liiga hea praegu. Kooli jätan ilusast elust välja, ühed-kahed lendavad, kuigi teglikult on need ka omamoodi ilusad. Reedel panin tühja, pildistasin meeletult palju loodust ja inimesi. Sõin ennast ogaraks. Ja olin niisama masekas. Masekas kadus sel hetkel kui ma sain Mikult sõnumi. No siuke musi on ta lihtsalt.
Laupäev oli hea, sest ma sain teada, mis tunne on pääsukese kombel lennata, kuidas haiseb lehmaudaramääre ja kui valusaks kogu mu keha minna suudab. Peale selle oli mul Miku ja mingis koguses öllet. Elu oli lihtsalt ilus. Senikaua kui tuli 2 minutit. (Sorri, mus.) 2 minutit silma looja laskmist, sealt edasi tervelt mitu tundi. Ma endiselt ei suuda ilma magamata olla. Masendav. Aga mis teha. Aega tagasi keerata ei saa. Edaspidi ma isegi ei ürita unele EI öelda, sest ma tean, et see ei tule mul mitte kuidagi välja. Pühapäeva hommikul sain ka mingi aeg üles. Valutasin ennast ( siiamaani valutan. :/) Olin. Sõin. Palju sõin. Aeg läks kuidagi liiga ruttu. No nagu ta alati ikka läheb. Läksime Viljandi ja hakkasin siia kolka poole liikuma. Ühest kolkast teise, hah, päris mõtekas.
Eile oli mõttetu, passisin terve päeva tühja. Täna on nii palju mõttekas, et mingi rootsi pliks tuleb meie tuppa nädalaks, mina tõmban nahhui. No ma ei viitsi siin vabal ajal niisama inglise ja rootsi keelt harjutada. Lähen ära, homme kooli ei lähe, neljapäeval ilmselt pean tulema ja reedel ärkan omas kodus juba. :) Esmaspäeval ärkan endiselt seal ja siis ülejäänud nädalast on mul juba niiii pohhui, kolmapäevast alates hakkame jooma ja grillima ja niisama oleme lahedad. Tore aeg koos toreda rahvaga. Vähemalt on, mida oodata. Kui poleks midagi oodata, siis ma läheks lihtsalt hulluks, ausõna. Aitab. Mu möla venib liiga pikaks. Nagunii mul kunagi midagi tarka öelda pole. Loll - see on lihtsalt mu loomus.

Rända koos minuga 10 aastat – eks ju, kallis? Kümme aastat päikese all. Seda pole palju – ainult 10 kevadet.

Wc pott, mu parim sõber.

2009-04-16T13:32:00.002+03:00

Ma ei ole buliimik. Jou, hahha teen ma selle peale. Eile ainult korra juhtus. Täna ka ainult korra juhtus. Järgmine kord kui sööki alla kugistan, juhtub jälle. Aga see ei ole buliimia, lihtsalt, söök on saatanast! Ausõna, ta on. Rahast hakkab kahju, mõelge kui palju alksi selle eest saaks. Ei, mina söön selle raha lihtsalt ära ja ropsin välja. Way to go. Minge sööge oma head sööki ja olge õnnelikud, mina lähen nüüd paha südamega kooli.

No, I don't miss you anymore. I don't think of you.

2009-04-14T17:04:00.002+03:00

Ma täna põletasin pildi, sest selle nägemine
enam ei andnud mulle minutikski asu.
Tean et hävitasin kõigest sildi, sest ainult mälu
hävitamine võiks tuua soovitud kasu.
Ma oleks seda pidanud tegema juba täna, 18 kuud tagasi. Ma ei talunud seda seal rahakoti vahel enam. Panin su lihtsalt põlema, palju õnne. See oli kõik mis mul sinust alles veel oli, kõik ülejäänud on juba hävitatud. Ma ei suuda lasta lahti inimestest, kellest ma hoolin. Liiga loll olin, et kogu su juttu kunagi üldse uskuma jäin. Usaldus on ka mitme otsaga asi, sa olid ainus keda ma julgesin usaldada, pärast sind ei jäänud mulle enam mitte kedagi. Sa lihtsalt ei teinud mulle haiget, sa hävitasid mu täielikult. Sul pole isegi õrna aimu KUI persses ma omadega olin. Jõin nii tihti kui võimalik, ainult sellepärast et ma kukuks magama, sest mul oli magama nutmisest raskelt kopp ees. Neid kordi oli way too much.
Tule läheme kiikuma maailma servale,
tee mulle palun teelehest kiik,
mis nähtav ja nähtamatu.
Ütle, et teelehe kiik ravib me haavad,
nagu lapsena paranes põlv.
Aeg parandab kõik haavad, nagu öeldakse. Ma saan hakkama, maksku mis maksab. Ma ostan uue enda, sellise uhiuue. Mis töötab. Mis pole tühi. Ma olen liiga kaua tundetu olnud, mu sees lihtsalt nagu polekski midagi. Mulle ei meeldi see. See takistab mu elu. Tahan olla õnnelik. Aitäh, aitäh, aitäh, et suutsid mu elu nii meeletult hästi ära rikkuda. Hea on vaid see, et ma olen suure osa sinust oma mälust täiesti ära joonud. Sa nagu polekski mu elus enam. Aa ja siis eile oli SEE päev kui ma kordagi sinule ei mõelnud. whoaaa. Peaksin seda päeva armastama nüüd võimidagi.
Ning ma ei tohiks karta minevikku hävitavaid
sakilisi ajahammasrattaid: nende töö on vaid hea.
Koos mälestustega õgivad nad ka pildid
Sinust ja meist ja kõigest muust piinavast.
Et nad siis oma tööd hoolikalt teeksid. Ootan.
Igatahes, mul oli see endast välja vaja saada. Tasapisi korjan kilde endast kokku. Ainus mida ma kardan, on see, et ma ei suuda edasi minna, jään ühe koha peale seisma. Palun, keegi, võtke mu käest kinni ja tirige mind siit ära, ma ei taha siia jääda.
So I say goodbye because saying goodbye means going away and going away means forgetting.

How my thoughts they spin me 'round. And how my thoughts they let me down.

2009-04-13T21:21:00.003+03:00

Neljapäev, 9. aprill oli tore kuubis: 1) ma ei läind kooli. 2) panime Siiruga päris tauni tlns. 3) Tallinn-Tartu mnt. on lihtsalt supppper. 4) ma nägin Teda. 5) ma jõin pilkut. Kammoon, kõik oli nii positiivne lihtsalt ju. Siis tuli reede. Norrrmaalsed tüübid tulid 6 tudish vodkaga. Kõik oli veel parem. Naerda sai ja juua sai ja.... aahhh, tegelt ma jätan joomise maha. HALE hale hale. ma võin seda sõna veel miljon korda öelda kui vaja. Aga see on hale, kui vähe ma joon ja siis lihtsalt ära kustun, täiesti lambist, ise ei saa arugi, mis värk on? Mhm, keegi ei oska vastata sellele. Aga ma ei taha enam nii, kopp on ees. Igal varahommikul ärgata ja avastada et ma kuskil lambikohas magan. No pole hullu, on aegu kui ma olen väga veidrates kohtades ärganud. Aga siiski olen elus ja terve ja ikka joon edasi. Aga tegelt, mul on niiiiiii paljudest asjadest kõrini, et vahepeal tuleb sõidab kopp sisse ja ma tunnen, et seest on kõik nii tühi, mul pole mõtteid, sõnu, iseennast ega midagi ja tahaks nutma hakata, aga ma elan kõik üle. Elu on nii palju tugevaks mind juba teinud.
Niinii. Pühapäev oli veider siiski. Ma lihtsalt kuidagi ei viitsind Võõpsust nahhui tõmmata. Pidin. Telefonikõne. Sain natuke sõimata, pohhui see, ühest kõrvast sisse, teisest välja. Räpinas. Tont bussijuht. Tahtsin ta lihtsalt põlema panna, kellegi teisega pole plõksida, ainult minuga. Ostku kahekroonised ajud endale kuskilt. Tartus. Söön krõpsu ja passin ja siis helistab Chai Chi. Aga noh, oleks nats varasem kõne või hilisem buss olnd, siis oleks vapsee normalno olnud. ohnojah, saime esimese auto peale. heahea, saime juua ka ja terve sõit oli normaaaaalne no. Tallinnast edasi kiskus asi veidraks juba. Tuli appi mu superhüper sugulane. Viis meid Haapsalu mnt'le. Sealt edasi läks pimedaks, läks naljakaks. Lihtsalt hale kui sitas seisus me olime. Kõndisime ennast lihtsalt magama, tegelt mingi nats alla 7 kildi vaid, aga seeee oli rõve. Metsavahel, külateel. Selline tunne, nagu kõnniks ei tea kuhu ja lõppu polegi. Enam ei taha nii. Öak. Lõpus saime kaitseingli Raigo, kes üllatus üllatus sattus samal ajal samasse kohta ja tegi meie elu ilusaks. Kaksteist jõudsime ühikasse ja lihtsalt kukkusime voodisse. Ohh, Pühapäev oligi läbi. Nüüd tuleb oodata. Oodata mida? Ma ei oska enam isegi midagi oodata. Ei, elu läheb ilusaks, küll ta läheb. Tuleb suvi, kool saab läbi, siis olen õnnelik. Kelle kahjuks, kelle õnneks, ma seda praegu ei oska olla. Raske pinge surub peale. Ma paindun, ma ei murdu ja tulen sellest välja. MA TAHAN. Pean, suudan ja oskan. Lihtsalt, motivatsioon puudub. HAHHA nagu alati. Irooniline, kas pole? Aga vot. Masendav laul käib praegu. Mitu tundi käib juba. Tekitab sita tunde. Mis teha, ära panna on ka raske ju.
With a melody that climbs and then falls, then falls, then falls
Without you, without you

Kõigi eest peidus ja kuri iseenda peale.

2009-04-02T16:32:00.004+03:00

Tahaksin nii paljudest asjadest aru saada. Ma ei saa, sest ma olen lihtsalt loll. Kõigele lisaks tänan, et seda mulle pidevalt meelde tuletate. Suuuuuuur tänu, inimesed, et te niivõrd hästi oskate mu tuju rikkuda. Lihtsalt geniaalne. Ma muidugi kindlasti meeldin teile sellisena nagu ma hetkel olen, sest sellisena olete te mind harjunud nägema. Palun väga.
Mitu korda päevas te üldse mõtlete minu peale? Mitte heas mõttes, vaid halvas. Teile ei meeldigi mõelda nii, et mul võiks ka hea olla, et ma saaksin teha seda, mida mina tahan. Egoistid.
Veider. Imelik. Nõme. Ajab südame pahaks. See kuidas sa võid ärgata hommikul hea tujuga, olla terve päeva rõõmus ja mida kõike veel. Üks telefonikõne suudab selle kõik ära nullida. Mul on täna haiglane kirjutamisvajadus. Ma pean välja elama selle jama. Ma elasin kõik oma rõõmu ka välja, paberile. See oli ilus. See mis siin on, pole sugugi ilus. Ma tahaks, et see kõik oleks ilus. Nii väga tahaksin. Ma peaksin olema õnnelik. Võiksin siis vähemalt. Aga ma teen Sinu õnnelikuks, sest ma olen hea inimene. Mitte tallaalune. Ma oleksin võinud Su perse saata, aga ma ei teinud seda, sest ma hoolin Sinust väga, väga palju. Ma ei keera sitta inimestele, kellest ma hoolin. Ma ei saa öelda, et Sa pole minu heaks midagi teinud. Oled, ja väga palju. Rohkem kui keegi teine ilmselt. Aga Sa oleks võinud öelda lihtsalt ei, mitte sõimata nägu täis ja olla rahul. Kas te üldse oskate midagi peale sõimamise teha? Harjuge minuga juba ära ükskord. 17 aastat te teate mind ja mida aeg edasi, seda rohkem on vingumiseks teemat. Vähemalt on möödas need ajad, kui ma kuulsin ukse tagant või sattusin lambist peale sellele, kuidas te mind taga rääkisite. Nüüd räägite te salaja, telefonis. Mind ei huvitagi enam. Põhiline ongi nüüd vaid see, kui palju ma joon, koolis ei käi ja ei õpi kunagi. Väga tore. Mul on täiesti pohhui sellest kõigest, kurb, et teie vaid aru ei saa.
Kui paistab, et vaid see nussib mu tuju, siis hhaha vale vastus. See pole kõik. Ülejäänust ma siin rääkima ei hakka, jätan enda teada. Keda huvitab, küsigu. Keda mitte, jätku rahule mu hing.
Ma sain ilmselt end välja elatud. Kergem hakkas küll. Ennem oli kõik sees kinni ja ma tundsin kuidas ma kohe nutma hakkan. Aga ma ei hakka. Ma olen tugev. Ma ei näita teile seda kõike välja. Teil oleks liiga hea pärast minu üle naerda. Seda te vaid tahategi. Ma ei anna teile seda, mida teie tahate, ma võtan seda, mida mina tahan. Ma tahaks teile haiget teha, sest ma ei kannata enam. Te ei saa haiget, sest ma ei suuda seda teha, te olete osa mu elust.
Kui kogu maailm selja keerab, siis peaks ju tulema sõber su juurde. Kus oled, sõber?

2009-03-31T21:36:00.003+03:00

Marleen on õnnelik. Marleen naeratab. Marleen naerab. Marleen särab. Marleen kargab ringi. Marleen teeb happydance'i. Marleen on veidral kombel terve päev seesugune olnud. Naljakas on õnnelik olla. :D Pidin selle lihtsalt välja ütlema. Sellepuhul teen ühe suure punase risti ka kuskile. Näiteks siia kasvõi.

She closed her eyes, and felt.

2009-03-31T19:40:00.003+03:00

Lood on nüüd niimoodi, et ma võin öelda, et pool tänast päeva ma olen lihtsalt naernud. Inimesed mu ümber lihtsalt panevad naerma. Nad on naljakad, nad on mulle armsad. Ma ei kujutakski ette mis ma kodus praegu peale hakkaks. Siin on hea olla, aga mitte pikka aega. Varsti on see jama läbi. Ma päris kindlasti tahan viimaseks aastaks kusagile mujale minna, aga ma tean, et mind ei lastaks. See on jama.
Muidu on nii, et õhtul saan päris kindlasti sõimata. Jei. Homme koolis tuleb ka ilmselt mitmeid jamasid, aga mul nii savi. Hea, et ma lõpuks sinna kohtagi jõuan.
Teate, ma hakkan vaikselt igatsema neid pidusid, mis Rubiinis ja igalpool seal läheduses toimunud on. Kõik need inimesed kes seal koos on, nad on lihtsalt suppperinimesed. Aga eks ma olen ise kõvasti süüdi ka selles, sest toimunud on neid piisavalt vahepeal, kutsutud on ka, mina pole lihtsalt ennast viitsinud kohale vedada. Aga tuleb veel, eks? Ma tahan kohal olla. Tahan teid näha (L).

You make me smile, please stay for a while.

2009-03-29T23:42:00.002+03:00

Ma nüüd ei oskagi kohe midagi öelda. Mu kopsud valutavad täie rauaga, mul on meeletult külm, ma pole pikka aega nii sitasti end tundnud. Silja räägib pidevalt svenska kursprovist ja muust mis homseks õppida. Mulle EI meeldi see. Mina ei õpi ja saan kahed ja siis lähen parandan neid. Andke andeks, aga ma ei tunne end üldsegi mitte hästi, et õppima hakata. Ma ei viitsigi midagi teha. Ma olen väsinud. Bussides ma magasin rätik näos, sest liiga valge oli muidu. Aa ja no nagu Elen rääkis, siis ma olin läbi une hullult tõmmelnud, tema hakkas igatahes kartma juba. Edu sulle, marleen.
Reedel oli Katiga tore, no poleks see uni nii kiirelt ära niitnud vaid. Kuid siiski-siiski. Hääletada polnud tore, kuradi külm oli. Tallinnas oli pooltore, gosh, Te olete lihtsalt nii musid kõik seal, liiga külm oli aint. Siin ma istun valude käes. Juhhuu, mulle meeldivad tagajärjed alati.
Putsi, ma lähen nii närvi. Homme on mingi eriti julm koolipäev, a mis mul sellest? Ma lähen magama ja tõenäoliselt hommikul ei ärka. Vastasel juhul, kui keegi seda tapvat valu ära võtta ei taha. See teeb mu südame pahaks. Kahjuks või õnneks mu kõhus pole midagi, niiet ropsi jutt on unustatud. See paneb mu nutma, sest mitte ükski muu asi pole mulle kunagi nii haiget teinud. Ja ma tahaksin praegu ainult ühe inimese kaisus magada, sest siis on mul kogu ülejäänud maailmast nii pohhui. Olgugi, et ilmselt mu enesetunne ei paraneks, aga mul oleks siiski hea olla. Tsau, inimesed, marleen läheb nüüd surema.

I guess it was fate.

2009-03-26T15:49:00.003+02:00

No nii. Siin ma istun oma laua taga ja mõtlen. Ausõna, ma mõtlen, isegi mina oskan seda teha. Mul on nii palju mõtteid, nii palju aega ent ometigi mul napib sõnu, et kõike seda kirja panna.
Mille kuradi pärast ma käin viis päeva nädalas siin koolis? Mille pärast ma üldse käin koolis? Asja minust siin ei saa, sest mul on raskel ükskõik mida see õpetaja seal klassi ees räägib. Pole isegi seda, et tuleks ühest kõrvast sisse ja läheks teisest välja kogu see jutt. Ma lihtsalt ei kuula, ei kuule, ei viitsi ega tahagi. Päevad läbi ma elan lihtsalt omas mullis, tegemata midagigi ja no tegelikult ma olen üpris rahul. Miks ma üldse oma aega siin vastikus kohas veedan? Võiksin ju käia kuskil tööl, teenida raha, aga ei, kes see ikka mingit alakat, kogemusteta bitchi kuskile tööle tahaks võtta. Norra prostituudiks - see on ilmselt mu ainus võimalus, jea. Nahhui igal pool see majanduskriis on? Ma ei oska sellest enam midagi arvata. No ja siis öeldakse, et raha pole elus kõige tähtsam. Katsuge elada ilma rahata. See pole elu, see on surm.
Ma sattusin eile masendusse. Väga suurde. See oli tingitud täielikult sellest, et ma rääkisin oma õega. Mu perekond suudab ALATI mu tuju ära rikkuda. Saagu nad ka minust aru, ma olen juba seitseteist, ma pole praktiliselt viis aastat kodus elanud, nojah kaks aastat tagasi sattusin aastaks ka sinna kohta kuid siiski. Ma korraldan oma elu ise, ärge tehke seda minu eest ja ärge pange igale sammule takistusi ette. Ma tõesti ei tea, kas te üldse olete kunagi tahtnud, et MINA ka õnnelik oleksin. Ma võiksin olla kui te pidevalt mind ei takistaks. Aa, üks suur soov on mul veel. Öelge mulle kõik pask otse näkku, ärge rääkige selja taga, see on üks nõrkuse tunnuseid. Nahhui, te mu tuju situte.
Mul on tunne, et ma olen kaitstud. Mul on kuskil kaitseingel, kes ei jäta mind ühelgi sammul. Ta on kogu aeg minuga kaasas käinud ja jätkab endiselt oma tööd. Ma oleksin täna peaaegu surma saanud. Ausõna, peaaegu. Paremal/halvemal juhul oleksin koomasse sattunud. Ma lihtsalt vahtisin otse ette. Mu silmad ei liikunud, mu suu ei liikunud, mitte midagi ei liikunud, ma isegi ei hinganud. Veider on vaid see, et ma ei kartnud. Ma kardan surma, isegi väga, aga ma tundsin, et see kõik ei saa juhtuda niimoodi, just siin, just praegu, mitte täna. Minu muinasjutt lihtsalt ei saanud niimoodi lõppeda. Aitäh, Kaitseingel! Sa päästsid täna kahe inimese elu.

I feel it in my toes.

2009-03-24T02:41:00.003+02:00

Tegelikult ma siin niisama. Mul on sünnipäev. See on naljakas. Reaalis hüppasid kell 12 mu tuppa Kati, Siiru, Gerda ja Rain. Tõid mulle igast veidraid kingitusi, aga see oli armas. Rain tõi jägermeistrit ja siis jõime selle ära pluss tal oli kaks pakki krõpse ka veel. Nii-nii. Täitsa hea algus ju. Ma tean, et homme keerab kool mu tuju nii perse kui üldse saab, sest mul on kõigele muule jamale lisaks veel õppimata ka. Aga mul otšen pohui. Ma naudin täiega kõike. Juhhhuuu. Aitäh, et te mu tuju nii heaks teete. Te olete lihtsalt niiiiiiii head.

Minul on karvased sääred.

2009-03-23T20:49:00.004+02:00

Minul on karvased sääred
ja karvane rind.
Kogu küla peab
ahviks mind.

Minul on õige jäme
tõrrepõhja hääl,
õhtu hilja kui hõikan
kodumäel.

Aga mu süda on vaba,
vaba kui lind.
Siiski linnuks ei pea
keegi mind.

Kalju Lepik.

Nu vot siuke luuletus oligi. ;)

Kõik, keda sa eluks vajad on sul olemas.

2009-03-23T17:09:00.002+02:00

Ma avastasin täna eesti keeles õpikust ühe luuletuse, veidra, aga siiski see käis nii minu kohta. Veidral kombel. Mul pole seda küll hetkel käepärast, kuid ma veel millalgi postitan selle. Igatahes, tänane päev on veider olnud. Kool oli, sellepärast oligi veider. Mulle ei meeldi seal käia. Alles nüüd ma saan lõplikult aru, et selle kooli valimine oli mu elu halvim otsus. Nahhui ma Viljandis ei võiks käia. Ma jõin 8 päeva järjest. Olen parm jeje. Tegelikult oli ülitore vaheaeg. Tean nii palju toredaid inimesi nüüd ja nendega koos oli tore. Vahel peab ju midagi hästi minema lihtsalt. Pluss on veel veider see, et ma naeratan. Mitte nii nagu varem. Naeratan südamest. Seda tänu ühele heale inimesele. Aitäh Sulle.
Ma pean kekasse ronima nüüd. fakkk. Kati nõuab. Täidan käsku.

Elu on lill!

2009-03-18T13:38:00.002+02:00

Elu on kuidagi nii normaalne praegu. Jah ma tean, et ma vingun väga palju, aga see koht on praegu selline, mille üle ma vinguda ei saa. See on hea, eks? Tegelikult on hea seegi, et ma ärkasin hommikul normaalsena üles, mul polnud pohmakat. See-eest oli mul kogu vasak külg nii kuradi valus. Kõik see mingist kannivalust ja sellest et ma patja üles ei leidnud öösel, ujee. Magamine on saatanast, ma ütlen, ma ei maga vist enam kunagi.
Mul on jumala normaalne vaheaeg olnud, pole pidanud vähemalt kodus tühja passima. Küll ma seda ka veel jõuan. Ma naeratan, sest elu ei anna mulle jalaga näkku hetkel. (:
Muidu mõtlesin öelda ka seda, et homsest hakkan korralikuks. Ja olgugi et ma olen seda sadu kordi öelnud, ma tean, et ma hakkan. PS. Eilne oli tõsiselt tore, aitäh, et te mul olemas olete.

Just dance.

2009-03-08T22:26:00.003+02:00

Ma lihtsalt pean ütlema:"MA OLEN NII PAGANA ÕNNELIK!" Hetkel. =D Pole hullu, see on mööduv nähtus. Mul lihtsalt pole mitte kuskil mujal oma ülevoolavat õnne väljendada. Kõik on peaaegu täpselt paigas. Pealegi, varsti tuleb vaheaeg, mida ma niii niiiii kaua olen oodanud ja see vaheaeg tuleb sisustatud&tore.
Muidu pole ma mitte midagi teinud, kõigest eksisteerinud. Nüüd peab hakkama taas ülesmäge minema. Peab! Halvasti on siis kui ma kukun maha ja jäängi sinna lamama. Ma tõusen üles. Muide, ma käisin haledalt käna täna. Kiire oli lihtsalt, see on mu vabandus. Põlv on siiamaani valus. Täna oli üldse kuradima tore päev. Ma olen kõigest tänase päevaga oma aastase koguse naeru ära naernud. Kuid see on vaid hea.
Olge musid. ;*

Palun laske mind maha!

2009-02-28T14:59:00.002+02:00

Ma ei liialda, kui ma ütlen, et ma näen välja hullem kui kuu aega kuskil vedelenud laip. Hais on kohati taandunud, ilmselt vaid selletõttu, et ma sõin nii palju ja ma ei tunne enam suust tulevat pohmakahaisu. Tänane päev on lihtsalt liiga kohutav. Tegelikult on vahva hommikul ärgata üles sellepeale, et sul on nii paha ja esimese asjana joosta vetsu ropsima. Tagasi magama ei saanud ka minna, sest uni oli kui käega pühitud. Palju kergem oli KOHUTAVALT haisvasse tuppa tagasi tulla ja teised üles ajada. No ja siis taas kiiret jooksu vetsu poole teha. Ja siin me passime nüüd, meie kuldne Ghostbustersite liit.
Muidu olen Siiru juures, maitsen krõpsu, lürbin vett ja naudin laupäeva. Juhul kui seda nautimiseks nimetada saab.

NB! MUL ON VÄGA ILUS SOENG PRAEGU, käskis Siiru öelda.

Love the people who treat you right, forget about the ones who don’t.

2009-02-09T21:54:00.004+02:00

Kaks ja pool tundi käsitööringis. Saavutus on see. Kleit tuleb ilus. See tähendab, ta juba praegu on ilus, lõpptulemus on silme ees. Ma olen endaga rohkem kui rahul hetkel.
Koolis ei lähe endiselt nii edukalt. It sucks. Mul pole mitte kuskilt motivatsiooni võtta, ei teagi nüüd kohe mida ette võtta. Aga jah, hea seegi, et ma kord elus olen elu endaga rahul. Sellele aitab kaasa lihtne valem - tunnista asjaolu, et osa tundesaasta tuleb minna lasta. Nii ongi kergem hakkama saada.
Tass kuuma teed mu kõrval, tekk ja padi mind ootamas. Mida rohkemat ma saakski tahta?
Kes pole rahul vähesega, pole rahul mitte millegagi.

ps. ma arvan, et katkise vihmavarjuga Mary Poppins on päris hea idee.

Ja nüüd kus vaatan loojuva päikese poole, siis meenud mulle taas sina.

2009-02-05T21:57:00.003+02:00

Ei ole möödunud ühtki päeva, ilma, et Sa mu mõtetes oleks. Jaa, lausa koguaeg hõivad sa seda kohta. Ja veel suuremat kohta mu südames. Aga ma olen juba harjunud, et nii peabki olema. Kui ma ei saa olla ilma Sinuta, siis olen Sinuga, vahet pole kas reaalselt või unistustes. Ära nuta, et see sai läbi, naerata, sest see toimus. Mul ei jäägi üle muud kui naeratada. I'm glad I didn't die before I met You.
Elu on hea kuidagi praegu. Teatud mõttes, sest pidev pankrot surub raskelt peale ja külmakraadid tungivad tuppa, lisaks keelatakse radikad ja puhurid, halleluuja! Majanduslangus või asi, varsti oleme surnud lumememmed.

Kes käis käsitööringis täna? Mina käisin, Kati tuli minuga kaasa, aga vot see oli alles veider nähtus. Eiei, see tüdruk sinna ei sobi. :D Mul on suur plaan nüüd õmblema hakata. HAHA, tahaks näha mis sellest saab. Kampsuni rikkusin igatahes täielikult õmbelmisega ära. Aga tulevasele kleidile ütleks ma, et esmaspäevani siis!

Lähen olen äge vahelduseks.

I have a feeling.

2009-02-04T20:00:00.002+02:00

Mulle lausa kohutavalt meeldivad ühe õige eesti lehma ninasõõrmed. Yeah, right. Mis parata, kui kanal kahel pole targemat näidata ja samal ajal taustaks moosi(?!?!)trahvist rääkida. Oh God, saaks ma siis vaid aru.
Esmaspäeva õhtul oli mul tunne, et mind kutsutakse ajaloos vastama. Selline suuuur ja tõeline tunne. No ilmselgelt ma selle oma sisetunde pärast vaid õppisingi. Tagantjärele on ikka hea öelda:"MU TUNNE EI PETNUD MIND!" Eile ma ei tundnud midagi. Pathetic. Täna ma tunnen, et kui ma piisavalt palju ei õpi, siis homne svenska sõnadetöö on hukule määratud. Aajaa, eelmise nädala tööd saab ka homme kätte. See oli täesti fail. TERVE õhtu õppisin neid sõnu mida oli eelmiseks nädalaks vaja, aga ei, koolis ütles Kati, et järgmised sõnad. Kus on su mõistus, Marleen? Üpris loogiline, et tuleb uus ports sõnu, kui sa üks nädal jätad koolis käimata.
Bermuda kolmnurk. Interesting. Tegelt on suhteliselt imelik, et lambist lennukid alla kukuvad ja laevad põhja lähevad ja seda kõike mingi ühe kindla koha sees.
Kes läheb homme õhta käsitööringi? ;D;D Tegelt on naljakas. Aga ma tahaks õmmelda. Veits . Pigem õppida õmblema. Whatever. Kampsuni võiksin täna LÕPUKS ära lõpetada. Oot, kuiii kaua ma seda juba teen?
Järgmine nädal hambaarsti juurde. Tulen ära sealt ilusate hammastega ja rohkem ma omal hambast tükke välja ei hammusta. Lõpp sellega.
Tegelt on nii, et mul on tunne.
Tunne, et ma armastan kudumist. Tõesti raske märgata, je. Aga eks ma rikun selle faking õmblemisega oma ilusa kampsuni ära. It keeps getting better.

I picture you in the sun. ;*